Koroonaajal sai alguse vajadus teha videointervjuusid. Tänaseks on sellest kujunenud trend – tihti toimub just esimene intervjuu arvuti- või telefoniekraanil. Kuigi pea kõigi programmide keskkondades saab tausta valida ja muuta, kipub ikka nägema tööintervjuuks kentsakaid kohti ja olukordi. Näiteks on mõni intervjueeritav voodis teki all, mõni hommikumantlis ja mõni meesterahvas ka palja ülakehaga. Intervjuu taustana on nähtud nii vannikardinat kui kuuldud veesolinat.

Intervjuud vahetuses

Värbamisagentuuris toimub tihti mitu eri ametikohtade intervjuud paralleelselt. Kord ajas assistent kandidaadid ja ruumid sassi. Kulus ligi 10 minutit kui mõlemas ruumis tekkis intervjuu läbiviijal kahtlus, et midagi ei klapi - vastas ei istu sugugi kandidaat, kes vajalikule ametikohale kandideeriks. Õnneks võtsid mõlemad kandidaadid asja huumoriga ning kolleegid vahetasid kohad ja alustasid otsast peale.

Loomad, lapsed ja elukaaslased intervjuul

Intervjuu juurde käib taustalt kostev ebasobiv heli või jalutab intervjuult läbi napis rõivas elukaaslane.

Tavaks on saanud laste ja loomade osalemine online-intervjuudel. Kõige sagedamini kolib ekraanil intervjueerija ja intervjueeritava vahele mõni uudishimulik kass. Sülle kipuvad ka väikesed lapsed. Personalitöötajad on juba harjunud, et intervjuu juurde käib taustalt kostev ebasobiv heli või jalutab intervjuult läbi napis rõivas elukaaslane. Koerad ja lapsed on aeg-ajalt inimestel kaasas ka kontoris või töökeskkonnas toimuvatel tööintervjuudel.

Ekraanilt paistavad vaid suured silmad

Videointervjuudeks telefoni kasutades tuleb kandidaate aeg-ajalt juhendada, kuidas keskkonda ja seadet kasutada. Mõnikord on aru saada, et inimesed ise oma pilti ei näe ega taju. Nii võivad intervjuu läbiviija ekraanile ilmuda üksnes suured silmad, ninaauk või hiiglaslik laup.

Võõrastele numbritele ei vasta

Kui inimene kandideerib tööle, siis jätab ta oma telefoninumbri, mille abil saab vestluse ajas kokku leppida. Paraku leidub palju inimesi, kes ei võta toru esimesel, teisel ega kolmandal katsel. Ei helista ka ise tagasi. Sõnumitele mõnikord siiski vastatakse ja siis võibki selguda, et tegu on inimesega, kes võtab kõnesid vastu vaid tuttavatelt numbritelt. Kuigi suhelda saab ka kirjateel, tehakse esimene kontakt enamasti siiski telefonitsi, eriti ametikohtadel, mis nõuavad head suhtlemisoskust.

CV saatis ema või sõbranna

Reeglina saadavad inimesed tööle kandideerides oma CV ise, aga mõnikord otsib kandidaadile tööd elukaaslane, sõber, ema või vanaema. Kui kandidaadile helistatakse, siis ei pruugi ta ise üldse kursis olla, et keegi on CV teele pannud ja ta kuhugi kandideerib. Mõnel puhul on tegu inimesega, kel on igati rahuldust pakkuv töö olemas, aga miskipärast pole sellega rahul lähedane inimene. Mõnel puhul on tegu inimesega, kes ise pole üldse töötegemisest huvitatud, aga lähedane pole samavõrra huvitatud täiskasvanud inimese ülalpidamisest.

Rabavad meiliaadressid ja fotod

Aeg-ajalt käivad meiliaadressidest läbi sõnaühendid „seksikas kiisu“, „vallaline kaunitar“, „purjus parm“.

Üldiselt on personalitöötajad paksu nahaga, neid on keeruline üllatada. Mõnikord tuleb CV siiski nii veidralt meiliaadressilt või sedavõrd ootamatu fotoga, et kulm siiski tõuseb. Kui enamasti on inimese meiliaadressis tema nimi või osa sellest, siis aeg-ajalt käivad sealt läbi sõnaühendid „seksikas kiisu“, „vallaline kaunitar“, „purjus parm“. Mõnikord on inimese meiliaadressis ka ka lausa ebatsensuursed väljendid. Ka fotode osas tekib küsimusi, kas kandideerib inimene või hoopis tema tätoveering, nabarõngas või lemmikloom.

Palk kandideerimise eest

Eesti ühiskonnas ei ole tavaks kandideerijale intervjuudel osalemise või koduülesande eest raha maksta. Mõned kandidaadid seda siiski küsivad, eriti kui tuleb kirjutada essee või lahendada mõni kodune ülesanne. Mõnikord palutakse hüvitada ka intervjuule tulekuga seotud kulud, näiteks kütus või bussipilet.

Täna tähistatakse personalijuhtide päeva.