Alternatiivsed liha tootmise tehnoloogiad tähendavad lihavalgu tootmist laboratoorselt, mikroobide abil sünteesides või tootes lihaalternatiive putukatest, seentest või taimedest. Enne kunstliha masstootmisesse jõudmist vajab lahendamist, kuidas jõuda suuremahulist ja odavat tootmist võimaldava tehnoloogiani, samuti kunstliha maitseomaduste parandamise probleem. Arenguseire Keskus toob oma äsja avaldatud raportis välja, et teadus- ja arendustegevus liha alternatiivide tootmise valdkonnas on Eestile suur majanduslik võimalus.

Kultiveeritud liha tootmise ettevalmistamisel peitub Eesti jaoks suur potentsiaal teaduskoostöös ja patenteerimises, näiteks seadmete, rakusöötmete ja rakukasvusubstraatide prototüüpide kujundamises. „Eesti teadlased omavad täna maailmatasemel kompetentsi tehisliha tootmise seisukohalt olulistes valdkondades nagu liha mikroobsed alternatiivid, täppisfermentatsioon ja mükoproteiini ehk seenevalgu tootmine,“ selgitab Arenguseire Keskuse uuringute juht Uku Varblane. Arendus- ja inkubatsioonifaasis peituvad Eesti suurimad võimalused testimise reguleerimises ja testlaborite loomises ning erialamesside korraldamises. Kasvufaasis olevate arenduste võtmesõnad on rakusöötmete ja rakukasvusubstraatide ning seadmekomponentide disain ja tootmine.

Miks kunstliha

  • Liha tootmiseks kasutatakse maailmas 80% põllumajandusmaast, kuid inimeste tarbitavast valgust moodustavad loomsed valgud vaid 30%. Üleminek loomse valgu taimsetele asendajatele vähendaks põllumajanduslikku maakasutust kuni poole võrra ning kultiveeritud ehk laboris kasvatatud liha kasutamisel veelgi enam. Lisaks aitavad alternatiivsed liha tootmise meetodid vähendada loomade ja inimeste vahel levivaid haigusi ning leevendada kasvavat antibiootikumiresistentsuse probleemi.

  • Liha ületarbimine mõjutab negatiivselt ka rahvatervist. Eestis on 20% kõikidest surmadest otseselt seotud ebatervisliku toitumisega. Inimeste ülekaal valmistab üha suuremat muret – Eestis on iga viies täiskasvanu rasvunud. Süüakse rohkem liha, kui toitumisnõustajad soovitavad. Keskmise Eesti elaniku toidulaual olevast lihast annab suurima keskkonnajälje sealiha. Liha tarbimise vähendamine kuni toitumisnõustajate poolt soovitatud tasemeni vähendaks eestlaste keskkonnajälge 5% võrra. Arenguseire Keskuse arvutused näitavad, et Eesti elaniku keskmine keskkonnajälg ületab Maa taluvuspiiri 3,8 korda. Selle põhjus on muuhulgas ka loomse toidu ületarbimine.