Meta sai andmete USAsse kandmise eest rekordilise trahvi
(7)
Facebooki omanikule Meta Platformsile määrati rekordiline 1,2 miljardi eurone trahv ning määrati tähtaeg, mis ajaks peab andmete saatmine USAsse lõppema, vahendab Bloomberg.
Tehnoloogiahiid ei ole adresseerinud nende inimeste põhiõigusi ja vabadusi, kelle andmeid Euroopast USAsse edastati, leidis GDPRi reeglite järgimist valvav Iirimaa andmekaitsekomisjon esmaspäeval.
Lisaks 1,2 miljardi dollarilisele trahvile anti Metale viis kuud aega, et peatada igasugune edasine isikuandmete edastamine USAsse ja kuus kuud, et lõpetada ELi isikuandmete ebaseaduslik töötlemine ning sealhulgas säilitamine USAs. Meta kaebab otsuse edasi.
Andmete edastamise keeld oli laialt oodatud ning varasemalt on Meta ähvardanud seetõttu Euroopa Liidust lahkuda. Otsuse mõju on samas leevendatud üleminekuperioodiga ja uue Euroopa Liidu ja USA vahelise andmevoogude lepinguga, mis võib töös olla juba selle aasta keskpaigaks.
Esmaspäevane otsus on viimane vaatus pikaajalises saagas, mis lõpuks viis Facebooki ja tuhandeid teisi ettevõtteid õiguslikku vaakumisse. Euroopa Liidu kõrgeim kohus tühistas 2020. aastal Euroopa Liidu ja USA vahelise Atlandi-ülest andmevahetust reguleeriva pakti „Privacy Shield,“ kuna kardeti, et kodanike andmed ei ole USA serveritesse jõudmisel turvalised. Kuigi kohtunikud ei tühistanud lepinguklauslitel põhinevat alternatiivset meetodit andmete edastamiseks, viisid nende kahtlused Ameerika andmekaitses kiiresti selleni, et Iirimaa andmekaitsekomisjon andis Facebookile esialgse korralduse, milles öeldi, et ka selle teise meetodi kaudu ei saa ettevõte enam andmeid USAsse liigutada.
Detsembris esitasid ELi reguleerivad asutused ettepanekud, mis asendaksid eelmise, ELi kohtu poolt torpedeeritud „Privacy Shield“ pakti. Sellele järgnesid kuudepikkused läbirääkimised USAga, mille tulemuseks oli president Joe Bideni korraldus ja USA lubadused tagada, et ELi kodanike andmed on turvalised, kui need üle Atlandi ookeani toimetatakse.
Meta trahv langeb kokku ELi isikuandmete kaitse üldmääruse viienda aastapäevaga, mida peetakse laialdaselt maailma privaatsuse mõõdupuuks. Alates 2018. aasta maist on 27 riigi Euroopa Liidu reguleerivatel asutustel olnud õigus määrata kõige tõsisemate rikkumiste eest trahve kuni 4% ettevõtte aastatulust. Varasem trahvirekord kuulus Amazonile, kes pidi 2021. aastal maksma 746 miljonit eurot.
