Võrklaev: IMFi soovitatud kiiremaid maksutõuse me teha ei saa

Rahandusminister Mart Võrklaeva sõnul on nii valitsuse kui Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) hinnangud Eesti riigirahanduse seisule sarnased ja näitavad vajadust olukorda parandada maksutõusude ja kulude piiramise toel.

Kuigi IMF soovitab tuua ettepoole mõned 2024. aastaks kavandatud maksutõusud, kaotada kodu maamaksuvabastus ja maamaksutõusule seatud 10 protsendi ülemmäär ning kiirelt kehtestada automaks, siis maksutõusude kiiremat jõustamist rahandusminister võimalikuks ei pea. „Esimesed maksueelnõud on Riigikogu menetluses ja loodame need enne jaanipäeva vastu võtta. Nii jääb muudatuste jõustumiseni pool aastat, mis on vajalik ja piisav aeg meie inimestele ja ettevõtetele nendega harjumiseks,“ sõnas Võrklaev.

Eelarvepuudujäägi vähendamise osas tähendab IMFi soovitus riikliku eelarvereegli järgimist ja SKPst 0,5 protsendipunkti suurust struktuurse positsiooni paranemist aastas. Valitsus on seadnud eesmärgi vähendada eelarvepuudujääki nominaalselt 3%-ni SKPst aastal 2024, mille tulemusel liigub ka struktuurne tasakaal vastavalt eelarvereeglitele paranemise suunas – järgmisel aastal paraneb see rahandusministeeriumi kevadprognoosi kohaselt 0,6 protsendipunkti võrra.

„IMFi sõltumatu arvamus annab meile kindlust, et pingutused on vajalikud ja põhjendatud ja olukorra parandamiseks tuleb üle vaadata kõik võimalikud kokkuhoiukohad, olgu selleks siis ministeeriumite vastutusalade ümberkorraldamine või riigieelarve revisjon – kõik aitavad kaasa riigi rahanduse paremale seisule,“ sõnas rahandusminister. „Vaatame üle ka sotsiaaltoetused, et need oleksid paremini sihitud ja riigile jõukohasemad.“

Veel soovitab IMF Eestile mitmesuguste struktuurireformide läbiviimist, mis ühel või teisel kujul on Võrklaeva sõnul ka kaalumisel – teadus- ja arendustegevuse rahastamise suurendamine digipöörde toetamiseks ja jõulisem rohepööre Eesti energiajulgeoleku toetamiseks, kvalifitseeritud tööjõupuudusega tegelemine.

IMFi delegatsioon on viibinud Eestis alates 9. maist, et arutada riigi- ja erasektori esindajatega Eesti majanduse olukorda ja majanduspoliitilisi samme. Selle aja jooksul on põhjalikult hinnatud Eesti finants-, eelarve- ja majanduspoliitika olukorda ning kaalutud ka valitsuse plaanitud samme riigirahanduse olukorra parandamiseks.