Põhimõtteliselt see tõesti nii on. Tootjad on valmis peale maksma, et nad ei peaks oma tootmist seisma panema. Soome näide on piirkonnas ekstreemne, sest nende homne maksimumhind on vaid 3,6 eurot MWh kohta ja kõige madalam hind -2,58 eurot MWh kohta. Eestis on alates kella 12:00st kuuel tunnil järjest hind väikeses miinuses. Ülejäänud ajal aga oluliselt kõrgem. See tähendab, et keskmiseks tuleb meil 76,88 eurot MWh eest. Seda siis Nord Pooli andmetel.

Selgelt on näha, et meid aitab siin just Soome, kust meie suunas tuleb odava elektri sahmakas, mis Lätti ja Leetu sel korral paraku ei jõua. Nende keskmine hind jääb 126,95 euro peale.

Läti Delfi kirjutab aga, mida tähendab tarbijale miinusmärgiga elektrihind. Oleme sellest ka varem põgusalt kirjutanud, et see tähendabki seda, et tarbijatele makstakse tarbimise eest peale. Küll aga tuleb arvestada, et elektri hinnal on veel teisigi komponente. Seega selleks, et saada kuu lõpus arve, millega elektrimüüja teatab, et peab hoopis sulle raha maksma, peab selline miinus olema pikalt kestev ja oluliselt suurem kui vaid mõni sent või euro. Isegi Soome homsete hindade juures ei jääks tavatarbija päeva lõpuks suure tõenäosusega plussi. Küll aga on neil aegadel kindlasti mõistlik laadida näiteks elektriauto akut või mõnd muud suuremat seadet. Ei pea ka paanikas taksoga koju sõitma, et vetsus põlema jäänud tuli ära kustutada.

Päikeseenergia mikrotootjatele need tunnid rõõmu ei paku, sest müügist suurt midagi ei teeni. Ülejäänud tundidel on siiski võimalik teenida.

Sel suvel võib miinusmärgiga elektrihindu kohata tihti, sest tarbimine on võrreldes varasemate aastatega alla läinud ning uut tootmist on juurde tulnud. Eriti päikeseenergiat. Sellist elektrit tuleb eriti palju Skandinaaviast, aga aina enam ka Baltikumist endast. Kui sinna juurde tuleks ka salvestusvõimalusi, siis saaks keskmist veelgi alla tuua.


Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid