Terviseminister Riina Sikkut selgitas, et Eesti oli seni kolme viimase Euroopa riigi seas, kus haiguslehe ajal polnud paindlikult töötamine võimalik. „Seaduseelnõu vastuvõtmine aitab ühelt poolt inimestel taastada haigestumise eelset sissetulekut. Teiselt poolt teha tööd, kasvõi lihtsamat ja osalise koormusega, mis on oluline inimese füüsilise ja vaimse enesetunde parandamiseks. Ja ka tööandjale annab see paindlikkust juurde,“ kommenteeris minister Sikkut eelnõu eesmärke.

Selle plaani põhimõtet tööandjad toetavad, ütles Eesti Tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas. „Terve inimene on ühiskonna ja majanduse alus ning süvenevas tööjõukriisis on oluline töövõime kadu ennetada. Endaga hakkama saamine on tähtis nii inimesele endale, aga ka ühiskonnale, kui selle liikmed saavad kauem tööturul toimetada.“

Aas lisas, et nad soovivad läbi kaaluda kuritarvitamise riskid ja võimalikud kulud riigile ning tööandjatele. „Kuna tervishoius on niigi alati rahaliselt kitsas, peab kõikide uute teenuste ja muudatuste juurutamisel olema eriti hoolikas.“