Euroopa Komisjon Eestile: lõpetage energiatoetuste maksmine riigieelarvest

Euroopa Komisjoni hinnangul tuleks Eestil lõpetada energiatoetuste maksmine, et vähendada eelarvepuudujääki. Lisaks tuleb Eestil keskenduda vanemaealiste vaesusele ning taastuvenergia kasutuselevõtmise

Värske majandusprognoosi kohaselt kasvab Euroopa Liidu majandus tänavu ühe protsendipunkti võrra, järgmisel aastal aga 1,7%. Inflatsioon jääb sel aastal eeldatavasti 6,7% ning järgmisel aastal 3,1% juurde. Karmidest numbritest hoolimata tõdes aga komisjon, et Euroopa majandus on keeruliste üleilmsete olude kiuste jätkuvalt vastupanuvõimeline. Madalamad energiahinnad, tarnepiirangud ja tugev tööturg toetasid 2023. aasta esimeses kvartalis majanduskasvu mõõdukalt.

Siiski esitas Euroopa komisjon täna liikmesriikidele 2023. aasta Euroopa kevadpaketi suunised. Soovitused jagunevad nelja valdkonda: eelarvepoliitika, taaste- ja vastupidavuskavade rakendamine, energiapoliitika ning vajaduse korral struktuursete probleemide lahendamine. Suuniste eesmärk on luua tugev ja tulevikukindel majandus, mis tagaks keerulises geopoliitilises keskkonnas kõigi jaoks konkurentsivõime ja pikaajalise heaolu.

Energiatoetused tuleb lõpetada

Eestile soovitas komisjon lõpetada riigieelarvest rahastatud energiatoetused, et vähendada eelarvepuudujääki. Samas soovitas komisjon säilitada riiklikke investeeringuid ja võtta eelkõige rohe- ja digiülemineku kiirendamiseks aktiivselt kasutusele nii taastekava kui ka ühtekuuluvusprogrammide vahendid.

Alates aastast 2024 soovitatakse Eestil jätkata eelarvepoliitika konsolideerimise strateegiat ning kombineerida seda säästvaks kasvuks vajalike investeeringute ja reformidega, et saavutada kestlik eelarvepositsioon.

Üldiselt ei vastanud 14 liikmesriigi eelarvepuudujääk kriteeriumile ning 11-s esineb makromajanduslikku tasakaalustamatust. Teisisõnu ei täida eelarvepuudujäägi kriteeriumit Belgia, Bulgaaria, Tšehhi, Saksamaa, Eesti, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Läti, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia.

Komisjon hindas ka makromajandusliku tasakaalustamatuse olemasolu 17 liikmesriigis. Tasakaalustamatust esineb Küprosel, Ungaris, Saksamaal, Hispaanias, Prantsusmaal, Madalmaades, Portugalis, Rumeenias ja Rootsis. Kreekas ja Itaalias esineb jätkuvalt ülemäärane tasakaalustamatus ning Tšehhis, Eestis, Lätis, Leedus, Luksemburgis ja Slovakkias tasakaalustamatust ei esine, vaid nõrgad kohad on praegu üldiselt kontrolli all.

Väheneda tuleb sõltuvust fossiilkütustest

Tööhõive ja sotsiaalvaldkonnas soovitab komisjon Eestil tugevdada sotsiaalkaitset, pöörates muu hulgas tähelepanu vanemaealiste vaesusele, ja laiendada töötuskindlustusmakseid eelkõige mittestandardsete töövormide ja lühiajaliste lepingute puhul. Samuti soovitasid nad parandada ligipääsu tervishoiuteenustele ja pikaajalisele hooldusele ning muuta need taskukohasemaks. Selleks tuleb aga tagada nende valdkondade jätkusuutlik rahastamine.

Samuti peaks Eesti kiirendama nende hinnangul taastuvenergia kasutuselevõttu ning suurendama jõupingutusi säästvamatele lahendustele üleminekuks transpordisektoris.

Energiasektoris soovitatakse Eestil jätkata fossiilkütustest sõltuvuse vähendamist ja taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamist, sh elektrivõrgu tugevdamise abil. Energiajulgeoleku tagamiseks tuleks tugevdada piiriüleseid elektriühendusi ja jätkata Euroopa elektrivõrguga sünkroniseerimist. Tähtis on suurendada täiendavate toetusmeetmete abil energiatõhusust.

Transpordisektoris tuleks jätkata pingutusi säästva transpordi osakaalu suurendamiseks. Selleks tuleks elektrifitseerida raudteid ja luua maksualgatusi, mis soodustaksid sõidukipargi uuendamist vähese heitega või heitevabade sõidukitega. Eestil soovitatakse panustada ka roheüleminekuks vajalike oskuste arendamisse.