Iga kümnes uuringus osalenud Eesti inimene (10%) plaanib uue eluaseme soetamist lähema kahe aasta jooksul või otsib juba praegu sobivat võimalust. Kolme kuni nelja aasta perspektiivis peab uue kodu ostmise plaani 4% ning veelgi pikemas vaates 7% vastanutest. Samuti on neid (11%), kel soov olemas, aga ajastuse osas kindel nägemus puudub. Huvitavad erisused tekivad regiooniti: Tallinnas plaanib uue eluaseme soetamist 37% ja Tartumaal 36% elanikest, seevastu Ida-Virus vaid viiendik seal elavatest inimestest.

Luminori eraisikute panganduse juhi Tanel Rebase sõnul plaanivad uuringu kohaselt uue kodu soetamist peamiselt alla 30-aastased, mis ühtib panga senise statistikaga keskmise koduostja osas. „Kõige aktiivsemad koduostajad on 25–35-aastased noored, kel tulevikuplaanid juba selgemad, soov luua oma pere ning reeglina on olemas ka kindel sissetulek nii regulaarsete laenumaksete kui ka vajaliku sissemakse tegemiseks,“ ütles Rebane.

Ehkki noored on kõige aktiivsemad koduostjad, muutub uuringu kohaselt kinnisvara neile järjest kättesaamatumaks. „Noored on selgelt tundlikumad tulevikumaksete suuruse, inflatsiooni ning hinnatõusu suhtes. Peamiseks kinnisvara soetamise takistuseks 18–29-aastaste vanuserühmas on aga liiga kõrged eluaseme hinnad, mida kinnitab kolmandik vanuserühma esindajatest. Sama eagrupi esindajatest 28% nimetab takistusena ka ebapiisavaid sissetulekuid ning 16% ütleb, et puudub vajalik kapital omaosaluse jaoks,“ näitlikustab Rebane.

Uue eluaseme soetamist takistava asjaoluna nimetab 7% Eesti inimestest ka muret euribori võimaliku jätkuva suurenemise osas. Täiendavaid finantskohustusi ei soovi endale võtta 6% ning tulevikuplaanides puudub kindlus 5% kõigist vastanutest. Eesti inimestest 41% kinnitasid, et neil juba on sobiv kodu ning uue soetamist ei plaanita.

Uuringu viis Luminori tellimusel tänavu kevadel Eestis, Lätis ja Leedus läbi uuringufirma Norstat. Küsitleti 1000 inimest vanuses 18–74 aastat igas Balti riigis.