Kas ka sinu ettevõte? Ära lase oma vaipadel jätta porist jälge keskkonnale

Ajal, mil vastutustundlikkusest on saanud ärimaastikul hügieenifaktor, otsib pea iga asutus võimalusi oma ökoloogilise jalajälje vähendamiseks. Piiratakse paberi tarbimist, minnakse üle rohelisele energiale, sorteeritakse prügi, ostetakse keskkonnasõbralikke firmakingitusi. Vähesed ettevõtjad aga aimavad, et sedavõrd märkamatu element nagu põrandaid poriste jalgade eest kaitsev vaip võib jätta tegelikult keskkonnale väga sügava jälje.

Vaip on ruumis üks olulisimaid muljet loovaid elemente, aga Lindström Eesti tegevjuhi Rauno Mürgi sõnul on sellel ka palju tähtsamaid ülesandeid. Ettevõtted kasutavad nii spetsiaalse kujundusega disainvaipu kui ka uste ette paigutatud ühevärvilisi porivaipu selleks, et kaitsta põrandat, summutada heli ning hoida tööruumides puhtust.

„Vaibad suudavad puhtust hoida aga ainult juhul, kui neid regulaarselt puhastatakse. Ja vaipade puhastamisel võib olla väga suur mõju keskkonnale. Seetõttu soovitan kõikidel rendivaiba teenuse kasutajatel uurida oma partneri käest, milline on vaipade hooldusega kaasnev ressursikulu ja kuidas seda piiratakse,“ soovitab Mürk.

Kokkuhoid algab mõõtmisest

Tema sõnul on Lindström juba pikki aastaid analüüsinud oma tegevuse igat aspekti, et leida võimalusi rendivaipade ja muude tekstiilide hoolduse keskkonnasõbralikuks korraldamiseks. „2022. aastal kulus meil ühe kilogrammi tekstiilide hooldamiseks 6,9 liitrit vett, 1,02 kWh elektrit, 12,8 grammi pesuvahendit, 302 grammi CO₂. Need näitajad on pea igal aastal eelmisest väiksemad ning meie kliendid saavad eLindströmi iseteeninduskeskkonnast igal ajal vaadata, kui palju vett, elektrit ja CO₂ nad tänu meie teenusele säästavad,“ räägib Mürk.

Lindström vähendab ressursikulu maksimaalse taaskasutamisega ja taaskasutatakse isegi vett – tööriiete loputusvesi suunatakse ringlusesse vaipade eelpesuks. Samuti jälgib ettevõte hoolega seda, milliseid pesuprogramme ja pesuvahendeid tekstiilide hooldamiseks kasutatakse.

Kõik see tähendab, et Lindström mitte ainult ei taga vaipade puhtuse, vaid ka nende kestlikkuse – korralikult hooldatud vaibad peavad vastu isegi kuni kümme aastat. Mürk nendib, et aastatepikkune teenistusiga on võimalik siiski ainult juhul, kui vaip on kvaliteetselt toodetud.

„Vaibad, mis tervitavad külastajaid näiteks toidukaupluste ukse ees, peavad toime tulema iga päev tuhandete jalapaaridega. Need saavad märjaks, taluvad ukse ees seistes pidevat temperatuuri kõikumist, aitavad püüda kinni tänavalt tulevat pori, graniitkillustikku, liiva ja palju muud. Sellise koormuse all tuleb kvaliteetse ja ebakvaliteetse vaiba erinevus väga kiirelt välja – ebakvaliteetne vaip muutub peagi ise libedaks ja poriseks, hakkab servadest lokkima ja rebenema ning seda tuleb väga tihti välja vahetada,“ selgitab Lindströmi juht Rauno Mürk.

Et sellisele koormusele vastu panna, koosnevad Lindströmi korralikud ja vastupidavad vaibad kolmest kihist: kummist aluskattest, lõngasegust ja neid kahte ühendavast vahekihist. Kuid mis saab rendivaipadest siis, kui need on kasutamiseks juba liiga kulunud?

Vaibad väärivad uut elu

Lindströmi juhi kinnitusel on ettevõte leidnud pea kõigile oma tekstiilidele keskkonnasäästlikud lahendused nende ringlusesse võtmiseks ning esimesed võimalused on leitud ka vaipade ümbertöötlemiseks.

„Taaskasutasime 2022. aastal 68% oma tekstiilijäätmetest, kusjuures tööriiete ja kätekuivatusrullide puhul on see protsent juba üle 83 ning hotelli- ja restoranitekstiilide puhul ligi 100%. Kuna aga vaip on mitme materjali kombinatsioon, on selle ümbertöötlemine ja taaskasutamine palju keerulisem,“ räägib Mürk, kelle sõnul on täna suurim väljakutse kokkumiksitud materjali eraldamine.

Tema sõnul on Lindström saanud esimestest vaiba ümbertöötlemise katsetustest kindlust, et vaid loetud aastate pärast suudab ettevõte anda kõikidele rendivaipadele uue elu.

„Näiteks oleme leidnud koostööpartnerid, kelle abiga on osa vaipu lihvitud graanuliteks, mida saab kasutada golfisimulaatorite ja jalgpalliväljakutse täidismaterjalina, aga ka vibratsiooni tõkestavate mattide ja paneelide valmistamisel. Tükeldatud porivaip on osutunud heaks täitematerjaliks ka toodetes, millega tagatakse põrandate ja seinte heliisolatsioon,“ kirjeldab ta erinevaid taaskasutuse võimalusi.

Mürk lisab, et kui 2022. aastal suutis Lindström taaskasutada vaid 14,4% oma teenistuse lõpetanud vaipadest, siis tänavu loodab ettevõte töödelda ümber juba kolmandiku elutsükli lõppu jõudnud vaipadest. „Senised edusammud ja kiired arengud tekstiilitootmise valdkonnas lubavad uskuda, et 2025. aastal ei lähe ükski meie vaip enam põletamisele,“ avaldab ta lootust.

Innovatsioon vaibatootmises

Tema sõnul uurib ettevõte koos teaduspartneritega pidevalt võimalusi, kuidas kasutada vaipade tootmiseks uue koostisega materjale, mis on keskkonnasõbralikumad ning mida on lihtsam ümber töödelda.

„Oleme jõudnud keskkonnasäästlike vaibakollektsioonide osas juba esimese verstapostini – kõik Lindströmi disainvaibad on valmistatud 100% taaskasutatud lõngast. Nüüd on järgmine ülesanne muuta jätkusuutlikumaks ka tavavaibad. Meie vaibaeksperdid unistavad aga lahendusest, mis võimaldaks kasutada vanade vaipade lõnga ja kummi uute vaipade tootmiseks. Usun, et see lahendus ei lase end enam kaua oodata,“ sõnab Lindströmi juht.

Rendi vaip