„Üldiselt ei ole selline jälgimine proportsionaalne ja tungib inimeste privaatsfääri,“ sõnas andmekaitse inspektsiooni avalike suhete nõunik Katrin Haug arenguseire keskuse pakutud automaksu idee kohta. Ta lisas, et maksumuudatusel on oluline fiskaalpoliitiline eesmärk, kuid sellise lähenemise osas tuleb analüüsida, kas eesmärki oleks võimalik saavutada mingil inimeste privaatsusesse vähem sekkuval viisil.

„Arvestades, et rahvastikuregistris olevate inimeste elukohaandmete ebatäpsus jääb mõnekümne protsendi ulatusse, ei ole see ilmselt piisavalt suur ebatäpsus, et põhjendada inimeste igapäevaste liikumismarsruutide kohta eraldi andmete koguma hakkamist,“ ütles Haug. Kui kogu problemaatika seisneb maapiirkondade elanike vähestes valikuvariantides transpordivõimaluste osas, võib Haugi sõnul nende positsioon veelgi haavatavamaks muutuda. Nende osaliselt sunduslikku auto kasutamist justkui ei usutaks ilma, et nad igapäevaselt enda asukohta laseksid tuvastada, selgitas Haug.

Riigikogu arenguseire keskuse mõte asukohapõhisest jälgimisest tekitas avalikkuses tugevat vastukaja. „Põhimõtteliselt on sellise GPS-lugeja puhul tegemist justkui jalavõruga, mille kõrvalsaaduseks on hea ülevaade elanike tegemistest. Ning kui igale hobiautole on vaja GPS-seadet, siis on vaja see ka soetada, paigaldada ja regulaarselt taadelda.

"Samuti on läbisõidupõhine automaks meil ju täna olemas – selle nimi on kütuseaktsiis. Ja selle puhul ei pea ühtegi seadet ei soetama ega kuhugi külge kruvima. Samas saab selle uudise puhul positiivse asjaoluna esile tuua selle, et teema üle arutletakse,“ kirjutas autoomanike liit enda Facebooki lehel.

„Automaks vajab avatud debatti ning see on kenasti käivitunud, kuid kindlasti ei hakka riik nõudma autodele GPS-ide paigaldamist,“ ütles Rahandusminister Mart Võrklaev enda Twitteris.