ITL-i endine president: erialaliidud on oma huvide kaitsmiseks liiga nõrgad

Eesti erialaliidud peaksid omama oma valdkonna kohta selget visiooni järgmiseks 10 aastaks ning edastama seda jõulisemalt ja konstruktiivsemalt valitsusele, nagu teevad tulemuslikult Põhjamaade ja Saksamaa analoogsed organisatsioonid. Siis ei ole vaja takkajärgi kurta, et uute maksude ja seadustega tehakse liiga.

Olles olnud neli aastat ühe Eesti suurima erialaliidu ehk infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu (ITL) juhatuses ja viimased kaks aastat selle esimees, tahan anda sisekaemuse sellest, milleks on üldse vaja selliseid ühes valdkonnas tegutsejaid siduvaid organisatsioone. Eestis on kokku üle saja erialaliidu, mis tegutsevad kõik oma valdkonna huve silmas pidades ja koondavad ühe mütsi alla suurema või väiksema protsendi vastavas sektoris olevatest ettevõtetest, ühingutest või inimestest.

Nende eesmärgiks peaks olema oma sektori huvide kaitsmine, kaasumine nende ettevõtteid puudutavate seaduste väljatöötamisse ja saada tugevaks ning konstruktiivseks partneriks riigile. Näiteks kutsub Eesti Panga president igal kevadel külla suuremad erialaliidud, et saada sisekaemus hetkeolukorrast erinevates sektorites ja teha seeläbi loodetavasti paremaid otsuseid ja plaane.

Paraku suudavad Eestis neid eesmärke täita vaid üksikud erialaliidud. Enamasti napib raha, et palgata inimesi sadade seaduste ja määruste läbitöötamiseks ning seetõttu pole neil ka võimekust pidada valitsusasutustega konstruktiivseid kõnelusi. Selleks, et tekiksid valdkonnas uued mõtted ja ideed, tasuks ka erialaliidu juhatust rohkem roteerida. ITL-is valitakse iga kahe aasta tagant uus juhatus ning see on mõjunud organisatsioonile alati värskendavalt.

Erialaliidud peaksid otsima Euroopa Liidu fondide ja teiste rahastusmudelite kaudu vahendeid oma palgaliste töötajate arvu kasvatamiseks. Raha leidmiseks tuleb kirjutada rohkem taotlusi ja projekte või muuta enda teenusmudelit. Kuid eelkõige peavad liidu tegevusse panustama valdkonna ettevõtted. Eeskujuks tooksin Põhjamaade ettevõtted, kes väärtustavad väga kõrgelt oma erialaliite, kuhu kuulumine on auasi. Saksamaal on ettevõtetel suisa kohustus olla ettevõtlusorganisatsiooni liige. Kogu suhtlus riigiga käib läbi erialaliidu.

Näiteks ITL-i kuulub küll üliväike protsent (0,1%) valdkonnas tegutsevaid ettevõtteid, kuid need teevad see-eest 60% sektori käibest. Liitu kuuluvatel ettevõtetel tekkis kiiresti arusaam, et vaid paari palgalise töötajaga on väga keeruline valdkonna jaoks midagi suurt korda saata. Sedasi pole võimalik isegi sektorit puudutavate normatiivaktidega end kursis hoida, rääkimata võimekusest panustada seadusloomesse. Praegu töötab ITL-is igapäevaselt 10 inimest, kelle ülesanne on arendada ja kaitsta valdkonda, luua Eestis erinevate sektorite vahel uusi ärivõimalusi ning aidata liikmetel kasvatada ekspordi võimekust.

See saavutati tänu aastatepikkusele tööle, mis sisaldas uute liikmete kaasamist, projektide kirjutamist erinevatesse rahastusvõimalusi pakkuvatesse institutsioonidesse, alates klastritoetusest ja lõpetades Horizon projektidega. Selline tegevus on võimaldanud pakkuda sektorile järjest paremat tuge.

Kui mõni erialaliit tunneb, et üksi tegutsedes jääb nende hääl nõrgaks, siis tehke koostööd teiste sarnases valdkonnas ja sarnaste muredega tegutsevate liitudega. Vajadusel võiks mõelda isegi ühinemisele. Põhjamaades on selliseid näiteid päris palju.

Milleks on ettevõtetele vaja liitu?

Näiteks IT-valdkonna ettevõtetele on oluline, et keegi tegeleks nende suurima probleemiga – tööjõu nappusega. Tänu erialaliidu tegevusele tehti näiteks erand IT valdkonna välistööjõule ja vabastati nad kvoodi alt. Valdkonda propageerides on saavutatud olukord, kus üle 10% gümnaasiumide lõpetajatest läheb õppima IT-erialasid, korraldatakse erinevaid täiendkoolitusi ja ümberõpet. Samuti viidi riigi IT-hangetesse sisse lepingute indekseerimise mudel, riigi esimese e-Eesti eduloo jutupunktid ja esitluskeskuse, kus seda lugu rääkida panid kokku sektori ettevõtted jpm. Seda kõike koordineerib sektor ühiselt oma esindajate kaudu ja see päriselt töötab.

Euroopa Liidu poolt tulnud ja ka Eesti enda seadusandlikud muudatused on olnud niivõrd massiivsed, et selle kõige analüüsimiseks on vaja eraldi inimesi, et mitte lasta oma sektorile liiga teha mõne rumala seadusepügalaga. Sektori ühist ekspordivõimekust kasvatades, liikmeid koolitades ning oma valdkonna murede ja rõõmude selgitamine avaliku sektori esindajatele on suur töömaht, milleks on vaja palgata oskustega inimesi.

Ettevõtjad, kes vaagivad erialaliitu kuulumise mõttekuse üle, siis küsige endalt, kas te saaksite liidu aastamaksu eest palgata tööle juristi, kes tagaks, et teie ettevõtte huvid oleks regulatsioonide tasandil kaitstud.

Läbi erialaliidu on ka üksiku ettevõtte soovid ja hääl märkimisväärselt paremini kuulda ning seeläbi saab ka väike ettevõte teha oma sektori hüvanguks palju ära.

Miks on seda riigil vaja?

Riigisektoris töötavad küll erineva tausta ja kogemusega inimesed, kuid see oleks mõeldamatu, et nad suudaksid erinevate sektorite probleemistikku ja tulevikuvisioone põhjalikult hoomata. Iga valdkonna kõikide nüansside selgeks tegemine oleks riigiaparaadile suur raha- ja ajakulu. Just selles saaksid tugevad erialaliidud pakkuda riigisektorile oma ekspertiisi ja teadmisi. See muidugi eeldab, et neil on valdkonna arengute kohta pikaajaline visioon ja selle elluviimiseks strateegia. Seda omades saab avaliku sektoriga argumenteeritult arutada tulevikuplaane, et leida lõpuks ühiselt lahendus

Eestit kõige rohkem kummitavale küsimusele – kuhu me riigina liigume ja kuhu tahame jõuda näiteks 10 aasta pärast. Sellele küsimusele ei ole mina veel saanud riigisektorilt vastust.

Mis kasu neist saavad kodanikud?

Lisaks kultuurile ja keelele on riigi kestmiseks vaja ka tugevat majandust. Viimane seisab aga erinevates valdkondades tegutsevate ettevõtete najal, mis vajavad tuge kasvamiseks ja arenemiseks. Selleks ongi vaja tegusaid erialaliite, kes aitavad luua ettevõtetele stabiilset keskkonda kasvamiseks ja arenemiseks, mille tulemusel sünnivad uued töökohad erinevate teadmiste ja kogemustega inimestele.