Seitse levinud arvamust Türgi kohta, mis tegelikult tõele ei vasta

Türgi on maailma üks enim külastatud riike ning eestlaste vaieldamatult lemmik puhkusesuund. Kuigi paljude jaoks on see Vahemere-äärne paik tuttav, levib rahva seas sellegipoolest palju ekslikke lugusid ja arvamusi, mis tõele ei vasta. Millised täpsemalt? Baltimaade juhtiv reisikorraldaja Novatoursi murrab seitset müüti Türgi kohta.

Müüt nr 1: Türgi pealinn on Istanbul

Istanbul on Türgi tuntuim linn, aga mitte riigi pealinn. Istanbul kandis pealinna tiitlit kuni 1923. aastani, mil seda kutsuti Konstantinoopoliks. Pärast riigi iseseisvumist viidi pealinn üle Ankarasse. Istanbul on tänini riigi suurima rahvaarvuga linn ning seda külastab igal aastal rohkem inimesi kui pealinna Ankarat.

Müüt nr 2: Puhkus Türgis tähendab ainult basseini ääres lesimist

Kuigi Türgit seostatakse peamiselt kõik hinnas puhkusenaudingutega, köidab see riik sealjuures ka põneva ajaloo, kultuuri ja aktiivsete puhkusevõimalustega. Seetõttu on parim viis kombineerida mõlemat, lesides esimesed päevad basseinis ning seejärel võtta osa ekskursioonidest ning nautida aktiivsemaid tegevusi. Avastamist on tõesti palju ning patt oleks Türgist lahkuda kõike seda nägemata - näiteks allveelaevaga sõit Vahemeres, seikluslik safari mägedes, asustamata Suluada saare külastus või matkad võimsates kanjonites.

Müüt nr 3: Türgi on mõeldud puhkuseks ainult lastega peredele

Tänu suurepärastele kõik hinnas kontseptsiooniga hotellidele on Türgi tõepoolest perepuhkuseks ideaalne valik. Hotellides on lastele välja töötatud väga heal tasemel animatsiooniprogrammid, pakutakse mitmeid harivaid tegevusi ning lõbusat vee-meelelahutust. Vanemad saavad sel ajal, aga nautida kvaliteetset lõõgastust. Türgis on olemas ka ainult täiskasvanutele mõeldud hotelle, kus majututakse puhkajaid alates 16. või 18. eluaastast. Need on kohandatud nii vaikseks ja romantiliseks lõõgastuseks kui ka elava meelelahutuse ja pidude nautimiseks.

Müüt nr 4: Türgi on üks suur kõrb

Paljud arvavad, et Türgi on kõrberiik, kus laiuvad ääretud liivaväljad ning ringi jalutavad kaamelid. Tegelikult on Türgis palju lopsakat loodust, avaraid rohelisi põlde ja mägesid. Kaameleid tuuakse riiki vaid selleks, et turistidele rõõmu pakkuda - vabas looduses neid ringi jalutamas ei kohta.

Müüt nr 5: Türgis ei saa sealiha süüa

Türgi toit on maitsev, sugugi mitte vürtsikas ning eurooplaste maitsemeelele sobiv. Kuna türklased on moslemid, siis suure tõenäosusega hotellides sealiha ei pakuta. Sellest hoolimata tegutsevad riigis spetsiaalsed kauplused, kust seda soovi korral osta saad.

Müüt nr 6: Türgi ilm on alati väga kuum

Türgi kliima on väga mitmepalgeline - riigis on seitse erineva kliimaga piirkonda. Kõrgel mägedes asuvates linnades (näiteks Karsis) võib talvel paukuda lausa 40. kraadine pakane ning suvised temperatuurid jäävad 20. kraadi ümbrusesse. Samal ajal saab, aga Antalya piirkonnas nautida mõnusat soojust – suvised temperatuurid küündivad 35-40 soojakraadini ning talved on mahedad. See on ka põhjus, miks just Türgi rannik leebematel kevadkuudel maailma eri paigust palju turiste kohale meelitab.

Müüt nr 7: Türgi on saanud oma nime linnu auks

Sageli arvatakse, et Türgi nimi on seotud ingliskeelse sõnaga turkey (ehk kalkun). Tegelikult, aga kannab nimi Türkiye hoopis tähendust „türklaste maa“ ning igasugune seos nimetatud kodulinnuga puudub. Türkiye nime on alates eelmisest aastast rohkem kasutama hakatud ametliku väljendina ka rahvusvahelises suhtluses.

Ajaloost on leida selle kohta mitmeid selgitusi. Ühe versiooni kohaselt arvatakse, et kui esmakordselt Põhja-Ameerikasse jõudnud eurooplased kohtasid seal kalkuneid, pidasid nad nähtud linde ekslikult Ida-Aafrikast pärit pärlkanadeks. Neid nimetasid eurooplased „türgi kukeks“ või „türgi kanaks“ ning seetõttu omistasid sama nime ka kalkunile.