Kliimaminister Kristen Michal nentis, et praegu kooskõlastusringil oleva toetusmeetme eesmärk on edendada suurima liikluskoormusega linnades säästlikku liikuvust. „Kiire linnastumine, liiklusummikud ja õhusaaste on suur väljakutse eelkõige Tallinnas, aga ka teistes Eesti suuremates linnades,“ märkis ta. „Seepärast on oluline pakkuda rohkem alternatiive autode kasutamisele – see tähendab nii ühistranspordi võimaluste mitmekesistamist, rattateede võrgustike väljaarendamist kui ka muid autostumist vähendavaid tegevusi.“

Jalgrattaliikluse edendamiseks eraldatakse 36 miljonit eurot ning see jaguneb Tallinna, Tartu ja Pärnu vahel võrdselt. Meetmega rahastatakse lahendusi, millega arendatakse välja terviklikud ja ohutud jalgrattateede võrgustikud. Lisaks jalgrattateedele rahastatakse ka taristuga seotud ehitiste, nagu näiteks jalgrattaparklate, jalgrattarehvide pumpamise ja paranduspunktide, aga ka ratturitele puhkamiseks mõeldud istekohtade jm rajamist.

Mitmeliigiliste ühistranspordisõlmede arendamisse suunatakse programmist 16 miljonit eurot. Meetmest saab rahastada näiteks ühistranspordikeskuse loomist, mis hõlmab mitmeliigilisi ümberistumisi ja erinevate transpordiliikide koondumist ühte kohta. Toetussumma on mõeldud ühele suuremale keskusele või mitmele väiksemale.

Trammiliikluse arendamiseks eraldatakse Tallinna linnale ca 40 miljonit eurot ning seda saab kasutada Järve-Tondi, Tehnika-Liivalaia, Pelguranna või muude trammiliinide rajamiseks. Samuti on võimalus pikendada trammiliine Tallinna lähivaldadesse. Lisaks Tallinnale, Tartule ja Pärnule saavad toetuse taotlemisel osaleda linnade partneritena ka ümberkaudsed omavalitsused.

Kõik esitatud projektid peavad olema vajalikud ja hästi põhjendatud – rahastamise eeldus on sõltumatu liikuvuse eksperdi ettepanekutega arvestamine ning projektile heakskiidu saamine. Programmist rahastatakse projekte, mille tegevus jääb ajavahemikku 1. jaanuar 2022 kuni 31. oktoober 2029.