Ida-Virumaa kliima- ja energiakonverentsil vaadati optimistlikult tulevikku

4.–5. maini 2023 Meresuu SPA hotelli konverentsikeskuses toimunud Narva-Jõesuu ärikonverents tõi kokku piirkonna ettevõtluse esindajad nii tööstus- kui ka turismivaldkonnast. Konverentsi kliima- ja energiapaneelis arutati maakonna kliimamuutuste ja nende mõjude, kliima- ja energiapoliitika eesmärkide seadmise ja mõtestamise ning energia- ja kliimakava koostamise võimaluste üle.

Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu tegevjuht Meelis Kuusk ütles konverentsi alguses, et liit on teinud viimastel aastatel tihedat koostööd erinevate ekspertide ja huvigruppidega, et luua Ida-Virumaa vajadustele vastav terviklik kliimakava. Kliimamuutuste negatiivse mõju vähendamiseks ning piirkonna eduka tuleviku kujundamise jätkamiseks arutati muu hulgas nii koostöö kui ka säästva majandamise võimaluste üle.

Milleks on üldse vaja kohalikku kliima- ja energiakava?

Hardi Murula Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidust ütles, et kliima- ja energiakavast rääkides peab alustama küsimusest, mis on kliimamuutused. „Arvan, et oleme kogu kliimateemat käsitledes võib-olla natukene läbi kukkunud suhtluses nende huvigruppidega, keda see otseselt puudutab. Lihtsustatult öeldes tähendavad kliimamuutused seda, et väga paljud inimesed surevad, nii kurb kui see ka ei ole, ning ellu jäänud paiknevad ümber,“ ütles Murula ja näitas 2050. aasta NASA projektsiooni kaardil kohtadele, kus elamine muutub füüsiliselt võimatuks.

Euroopa Liidu rohelise kokkuleppe (Green Deal) kohaselt on kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine eksistentsiaalne oht Euroopale ja maailmale ning nende lahendamiseks vajab Euroopa uut majanduskasvu strateegiat, mis muudaks liidu majanduse tänapäevasemaks, ressursitõhusaks ja konkurentsivõimelisemaks.

Ida-Virumaa strateegiline visioon näeb ette, et 2035. aastaks on maakond uue teadmistepõhise kliimasõbraliku majandusmudeli arendamise tunnustatud eestvedaja. Samuti seda, et maakonnas on teadus-, haridus- ja ettevõtluskogukonna toel hästi arenenud kliimasõbralik rahvusvaheliselt atraktiivne ja mitmekesine ettevõtlus.

Mida tähendab rohepööre? Kuidas sellest inimestele rääkida?

Eesti maaülikooli taastuvenergiakeskuse juhataja ning Tartu ülikooli projektijuht Elis Vollmer rääkis konverentsil Tartu ülikooli ja Ida-Virumaa huvigruppide vahelisest – nii juba toimuvast kui ka tulevikus plaanitavast – koostööst.

Miks on oluline läheneda rohepöördega seotud tegevustele läbimõeldult? „Olen nõus, et rohepööre on sõimusõna ja me üritame seda vältida isegi oma kommunikatsioonis. Aga ma arvan, et see tuleb osaliselt ka sellest, et inimesed ei saa aru, mida rohepöörde all mõeldakse. Sest see tähendab kõike ja kui see tähendab kõike, siis see ei tähenda mitte midagi. Parem on kommunikeerida konkreetseid teemasid ja mõtteid, et tuua see suur keeruline kontseptsioon inimesele lähemale ja teha arusaadavamaks,“ ütles Vollmer esmalt.

Rohepöörde ehk käsitletava kliimakava elluviimine põhineb Euroopa Liidu eesmärkidel, kuid taandub lõppkokkuvõttes kohalikele meetmetele ja tegevustele, mida meil ellu viiakse ja mille eest vastutavad kohalikud omavalitsused, ettevõtjad ja kogukonnad. Rohepöörde ja kliima temaatika on niivõrd kompleksne, et omaette pusides ei saavuta Vollmeri sõnul midagi. „Koostöö on absoluutselt vajalik: edukas saab olla, mängides üksteise tugevustele, üksteist toetades.“

Rohepöörde põhipunktid

Rohepöördest rääkides tasub Vollmeri sõnul keskenduda põhipunktidele. Esimene ja ka Ida-Virumaa kontekstis hästi oluline küsimus on töötajate kaitsmine, sest säästvamale ja tervislikumale majandusmudelile üleminekuks tuleb teha laialdasi muutusi. Tuleb mõelda läbi, kuidas toota, tarbida ning jäätmetega ringi käia. See eeldab erinevate huvigruppide kaasamist ja arutamist.

Teiseks on Vollmeri sõnul oluline tegeleda sotsiaalse ja keskkonnaalase ebavõrdsusega. „Suur osa riigi energiasektori keskkonnamõjust on Ida-Virumaale kontsentreeritud, siinsed inimesed peavad sellega tegelema. Teised lihtsalt lülitavad lambi põlema ja elekter tuleb seinast. Väga mugav, aga tagajärjed ja päris maksumus on siin piirkonnas ja sellega peab tegelema,“ ütles Vollmer ja lisas, et sellega haakub ka sotsiaalne toetus. „See, et me kommunikeerime korralikult planeeritud ja elluviidavaid tegevusi ning kuulame kohalikke elanikke, MTÜ-sid, kogukondasid ja ettevõtjaid ning leiame ühiselt lahenduse. Kus on kompromissipunkt? See aitab tagada piirkonnas planeeritavatele tegevustele paremat toetust.

Viimase ja üldisema punktina tõi ta välja, et protsessi strateegiline planeerimine ja elluviimine viib piirkonna ja lõpuks ka riigi üle jätkusuutlikule majandusmudelile, mis aitab tulevikus palju probleeme vältida. Praegune korralik eeltöö võimaldab tulevikus märgatavalt kokku hoida ning ei tohi ignoreerida huvigruppe ega ettevõtjaid.

Mis on kohalik kliima- ja energiakava?

Kristo Kiiker keskkonnateemadele keskendunud Consultare OÜ-st andis samuti ülevaate Ida-Virumaale kliima- ja energiakava koostamisest.

„Kui vaadata erinevaid tasandeid, siis koosneb Ida-Viru maakonna KEKK ehk kliima- ja energiakava kõrgema tasandi dokumentidest. Need jagunevad kaheks, sest KEKK sisaldabki üldistatult kahte suurt teemade plokki. Üks on vähema heitega energeetika ja teine kliimamuutustega kohanemine. Mõlema kohta on olemas arengudokument nii riiklikul kui ka omakorda EU tasandil,“ selgitas Kiiker ja lisas, et KEKK on olemuselt arengudokument kas kohaliku omavalitsuse või maakonna tasandil.

Rääkides Ida-Virumaa KEKK dokumendis analüüsitud teemadest, jagunevad ka need Kiikeri sõnul laias laastus kaheks. Esimene on seotud kasvuhoonegaaside heite ja sellega, mida saame meie teha selle vähendamiseks, ning teine suur teemadeplokk keskendub kliimamuutustega kohanemisele. „Et me lõpetaksime täna ära maailmas ulmelise olukorra, et C0₂ enam juurde ei emiteerita, aga kohaneda tuleb meil ikka, sest kliimamuutuste protsess juba käib ja käib inertsist väga pikka aega edasi. Muutustega kohanemine ei ole poole aastaga kohanemine, vaid pidev protsess ja põhimõtteliselt elukestev õpe.“

2050. aastaks kliimaneutraalsuseni jõudmiseks on dokumendis toodud mitmeid meetmeid, nende hulgas hoonete ja taristu energiatõhususe suurendamine, taastuvenergia võimsuste ja osakaalu kasvatamine ning vastava taristu arendamine, säästvate liikumisviiside laiendamine, kliimasõbraliku ettevõtluse ja ringmajanduse arendamine, süsiniku sidumise võimaluste rakendamine, teadlikkuse ja võimekuse tõstmine, koostöövõrgustike loomine ning pilootprojektide elluviimine.

Kuidas inimesed kliimamuutustega kõige paremini toime tulevad?

Rander Süld ettevõttest Energex Energy Experts, kes on üks Narva linna kliima- ja energiakava koostajaid, andis oma ettekandes ülevaate olulisematest kava raames saadud tulemustest.

„Narva linna kliima- ja energiakava visiooniga haakub, et Narva on roheline tänapäevane linn ida ja lääne piiril. Rääkides 2035. aastaks seatud eesmärkidest, on esimene suur eesmärk vähendada süsihappegaasi heitkogust võrreldes 2020. aastaga 40%,“ ütles Süld sissejuhatuseks.

Süld tõi välja kaheksa erineva – kliima- ja energiakavade peamise – valdkonna analüüsid. Narva linna puhul oli ka kolm valdkonda, millele pöörati veelgi suuremat tähelepanu: taristu ja ehitised, energeetika ja varustuskindlus ning juhtimine, kogukond, teadlikkus ja koostöö.

Millega tuleb arvestada looduskeskkonna, maakasutuse ja planeerimise, jäätmete ja ringmajanduse, transpordi ja liikuvuse, taristu ja ehitiste ning energeetika ja varustuskindluse puhul? Sellest saab aimu järgnevaid ettekandeid vaadates.

Pärast ettekandeid toimus osaliste vahel ka arutelu.

Vaata lähemalt konverentsi ettekandeid ja arutelusid SIIT.