Mis toimub nende tarbijate peades, kes on siiani jäänud universaalteenuse peale või kes ei ole üldse elektrilepingut sõlminudki? Tõenäoliselt on põhjused erinevad, kõige hullem neist oleks teadmatus, oskamatus või julgus muutust teha.

Eesti Energia kõneisik Mattias Kaiv ütleb, et Eesti Energia klientidest on universaalteenusel endiselt umbes 79 000 klienti. Lisaks maksavad turul pakutavast oluliselt kallimat hinda ka ligikaudu 70 000 üldteenuse klienti, kes pole sõlminud elektrilepingut ühegi elektrimüüjaga.

Ta toob välja, et jaanuaris oli keskmine börsihind 11,90 senti/kWh, veebruaris 13,58 senti/kWh, märtsis 10,46 senti/kWh, aprillis 7,90 senti/kWh. Universaalteenuse lõpphind Eesti Energia kliendile on olnud pidevalt 19,24 senti/kWh. „Seega maksid universaalteenuse kliendid keskmise börsihinnaga võrreldes jaanuaris 38% rohkem, veebruaris 30% rohkem, märtsis 45% rohkem, aprillis 59% rohkem,“ ütleb ta.

Kui eelmise aasta sügisel viidi kõik need, kelle pakett tagas neile universaalteenusest kallima elektrihinna, automaatselt riigi poolt loodud variandile üle, siis vastupidist süsteemi ei ole loodud. Universaalteenusest peab lahkuma ise, seda keegi tarbija eest ei tee. Ometi korraldas Eesti Energia märtsis teavituse, mis suuremale osale ka toimis.

„Märtsis tegi Eesti Energia universaalteenuse klientidele üleskutse universaalteenus mõne muu paketi vastu vahetada, et mitte elektri eest kõrgemat hinda maksta. Sel hetkel rohkem kui 200 000 Eesti Energia universaalteenuse kliendist on enam kui pooled nüüdseks endale mõne odavama elektripaketi valinud. Inimeste teavitamisega oleme jätkanud ka pärast seda nii meedia vahendusel kui ka otsekommunikatsioonis. Kõige olulisem on, et tarbijad, kes sügisel universaalteenusele üle läksid, oleksid kursis, et alates aasta algusest pakub turg oluliselt soodsamaid lahendusi kui universaalteenus,“ räägib Kaiv.

Lahkumine on lihtne

Kaiv tuletab meelde, et universaalteenuselt lahkumine ühtegi trahvi kaasa ei too, samuti on võimalus sellega hiljem soovi korral uuesti liituda. Iga kliendi jaoks sobivaim elektripakett sõltub sellest, milline on tema elektritarbimine ning tema võimekus ja valmidus oma tarbimist jälgida ja juhtida. Kõige lihtsam on oma elektripaketti vahetada elektrimüüja iseteeninduses või klienditeenindusega ühendust võttes.

„Elektrihinna stabiilsust otsivad inimesed on otsustanud oma elektrihinna praeguste madalate hindade juures kindlaks ajaks fikseerida. Pikaajalise fikseeritud paketi puhul seob klient end kindla hinnaga pikaks ajaks ning ennetähtaegselt paketist lahkudes võib kaasneda lepingu lõpetamise tasu. Samas näiteks Eesti Energia kuuekuulise fikseeritud paketi Kindel 6 puhul lepingu lõpetamise tasu puudub,“ annab Kaiv teada.

Tarbijatele, kes on valmis börsihindasid jälgima ning selle järgi suurema hinnavõidu saamiseks oma tarbimist ajastama, sobib Kaivi sõnul börsipakett.

„Edukalt börsihindade järgi oma tarbimist juhtides on võimalik tagada väga soodne elektrihind. Samas tuleb neil tarbijatel valmis olla ka võimalikeks hinnatippudeks. Näiteks kipuvad börsihinnad olema kõrgemad neil tundidel, kui üldine tarbimine on suurem - hommikuti enne tööpäeva algust, õhtuti pärast tööpäeva lõppu.“

Viimasel ajal on räägitud ka universaalteenuse reformist, mis arvestaks hinnastamisel börsihinda. Võib-olla ootavad mõned tarbijad just seda. Eesti Energia selle plaani arenguid kommenteerida ei taha. Nemad on teinud ministeeriumile ettepaneku universaalteenus lõpetada.

Uurige vanematelt pereliikmetelt ja sugulastelt, kas ka nemad on targa otsuse tegemata jätnud.