Fond hakkab rahastama kinnisvaraprojekte, mis vajavad täiendavat kapitali. Finantseerimine hakkab toimuma nii laenukapitali kui ka omakapitali vormis.

„Rootsi kinnisvarasektori probleemid on pankade kaudu jõudnud ka Baltimaade ärikinnisvarasse. Pangad on ärikinnisvara rahastamisel muutunud oluliselt konservatiivsemaks. Projektidelt nõutakse suuremat omakapitali ning väljastatud laenude puhul senisest kiiremat põhiosa tagasimaksmist. Oleme seda näinud viimaste laenutaotluste juures nii EfTENi enda ärikinnisvara objektide puhul kui ka turul laiemalt. Kõik see on juba tekitamas Baltikumi ärikinnisvara rahastamise puudujääki,“ kirjeldas hetkel kinnisvarasektoris toimuvat EfTEN Capitali juhatuse esimees Viljar Arakas.

„Arenenud turgudel on üsna levinud, et muutunud ärikeskkonnas luuakse tekkiva tühimiku täitmiseks spetsiaalse investeerimismandaadiga fonde. Nii näiteks asutasid 2008. aasta finantskriisi harjal mitmed suurimad rahvusvahelised erakapitali investorid nii Euroopas kui ka Ameerika Ühendriikides fonde, mis investeerisid kapitali otsivatesse kinnisvaraprojektidesse. Näeme, et ka Balti riikides on turg ja ajastus selleks nüüd küps. Uue fondi najal saab kinnisvarasektor senisele pangalaenu kesksele rahastamisele uue ja täiendava rahastamisallika ning fondi investorid saavad laiendada oma rahapaigutusi kinnisvarasektoris,“ kommenteeris fondi asutamise tagamaid Viljar Arakas.

Fond on plaanis avada 2023. aasta sügisel. Erinevalt n-ö traditsioonilistest kinnisvarafondidest tuleb fond suhteliselt lühikese tähtajaga – ligikaudu viis aastat. Selle sisse jääb kuni paari aasta pikkune investeeringute tegemine, nende hoidmine ja vajadusel ümberprofileerimine ning lõpuks investeeringute realiseerimine.

EfTEN Capital AS valitseb praegu kuut Balti riikides tegutsevat kinnisvarafondi, mille 64 ärihoone turuväärtus ulatub 1,1 miljardi euroni.