Kliimaminister Kristen Michali sõnul on fantoomliitumiste probleemi lahendamiseks välja töötatud muudatus andnud olulise positiivse nihke. „Tänaseks on vabanenud rohkem kui 1000 megavatti liitumisvõimsusi. Olenemata põhjusest, miks need reserveeringud fantoomideks muutusid, hoidsid need võrku kinni ja järgmistele tootjatele oleks liitumine olnud põhjendamatult väga kulukas. See paneb omakorda kehvemasse olukorda nii tarbija kui ka need tootjad, kes tahavad turul konkureerima asuda. Seadusega muutsime seda olukorda paremaks ja see on kahtlemata hea uudis nii neile, kes tahavad elektrit toota, kui ka tarbijatele, kes saavad turukonkurentsist kasu soodsama hinna näol,“ lausus Michal.

Elektrituruseaduse muudatus näeb ette, et üle 15-kilovatise võimsusega taastuvelektri tootmisseadme võrguga liitumiseks peab liituja maksma võrguettevõtjale tagatist 38 tuhat eurot megavoltampri kohta. Tagatise nõuet ei rakendata juhul, kui taotleja on tasunud vähemalt 70 protsenti liitumistasust või kui tootmisseade rajatakse korterelamule. Lisaks tuleb võrgukasutajal maksta edaspidi võrgu alakasutuse eest tasu 38 tuhat eurot megavoltampri kohta.

Selle tulemusena on Eleringi põhivõrgus praeguse seisuga vabanenud juba 850 megavatti võrguvõimsust. Elektrilevi jaotusvõrgus on vabanenud 10 megavatti liitumislepingutega broneeritud võimsusest ning lisaks loobuti 350 megavati mahus liitumispakkumustest, mis omakorda vabastab liitumisvõimsust järgmistele liitujatele. Võrdluseks, Eesti elektrienergia tiputarbimine on umbes 1600 megavatti.

„Enamik vabanenud võrgumahtu tuleb praeguse seisuga põhivõrgust, aga see mõjutab ka neid jaotusvõrguga liitujaid, kelle jaoks oleks muidu olnud tarvis täiendada ka põhivõrku ning hind oleks varem juba seetõttu kasvanud,“ märkis Michal.

Minister lisas, et praegused numbrid ei ole kindlasti lõplikud ning suure tõenäosusega võib lähiaastail näha veelgi täiendavat võrguvõimsuste vabanemist.