Eesti paneb naaberriikidega jõud kokku USA ja Aasiaga konkureerimiseks

Startup Estonia eestvedamisel panevad Rootsi, Soome ja Eesti aluse ühtsele Põhjala süvatehnoloogiaorule, et kasvatada oma konkurentsivõimet Ameerika Ühendriikide ja Aasia turgude kõrval.

Startup Estonia juht Eve Peeterson sõnas, et Eesti ja naaberriikide eesmärgiks on saada Euroopasse ägedaid teadus- ja äriprojekte, mis tõmbaks omakorda ligi inimesi ja kapitali. „Selleks tuleb tuua regioonis olevad teadmised ja kompetentsid ühe katuse alla. Kuigi teeme ka praegu väga palju koostööd, olen kindel, et me täna isegi ei teadvusta kõiki erinevates riikides olevaid võimalusi, kuna meil puudub ühtne ja süsteemne vaade,“ tõi Peeterson probleemi välja.

Loodav Põhjala süvatehnoloogiaorg, inglise keeles Nordic Tech Valley keskendub süvatehnoloogiale ehk teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamisele. Tallinnas tehnoloogiakonverentsi Latitude59 raames toimunud avadiskussioonil tõdesid kolme riigi esindajad, et esmalt tuleb parandada avaliku ja erasektori koostööd ning tuua kokku akadeemiliste ringkondade ja ettevõtjate kogemused.

„Täna mõtlevad kõik riigid enda riigi keskselt ja me konkureerime omavahel. Tegelikult peame vaatama kogu Põhjala regiooni ühtsena, sest oluline on, et Euroopas oleks piirkond, mis toodab tulevikus väga murrangulisi tehnoloogiaid ja ekspordib neid mujale maailma,“ rõhutas Peeterson.

Rahvusvaheliseks tõmbekeskuseks saamiseks tuleb Põhjala riikidel parandada kapitali kättesaadavust kõrgtehnoloogiliste iduettevõtete jaoks. Paneeldiskussioonis osalenud eksperdid olid üksmeelsed, et selleks peavad riigid kohalikult mängult üle minema piirkondlikule mängule.

Soome riskikapitalifondi Voima Ventures asutaja ja juht Inka Mero tõi välja, et investeeringud süvatehnoloogiasse moodustavad täna Põhjamaades 4,5 miljardit eurot kogusummast 21 miljardit eurot, kuid needki on keskendunud hilisema faasi iduettevõtetele. „Üheks edu valemiks võiks olla meie tugevuste integreerimine: Rootsi pikaajaline vaade, Soome rahastamismudel, Eesti paindlikkus ja Norra naftaraha. Soome rahastus on täna heas seisus, kuid küsimus on, kas me teeme ikka õigeid asju.“

Teadus- ja tehnoloogiamahuka ettevõtluse arengu kiirendamiseks tuleb luua ka soosiv regulatiivne keskkond innovaatiliste tehnoloogiate arendamiseks ja kasutamiseks.

Health Foundersi kaasasutaja ja investor Erki Mölder tõi näiteks, et meditsiinisektori innovatsioon takerdub tihti Euroopa Liidu karmidesse regulatsioonidesse. „Ülereguleerimine ja lihtsuse puudumine meditsiinitehnoloogias paneb meid ebavõrdsesse seisu võrreldes USA või Hiinaga, kus paindlikkust ja vabadust on märksa rohkem,“ ütles ta. Tema sõnul on Eesti tervishoiusektori väärtuseks täna 2 miljardit eurot. „Kui avalik sektor investeeriks sellest 2% ehk 50 miljonit eurot uudsetesse lahendustesse, oleks see tuntav edasiminek,“ lisas ta.

Tartu Ülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse ettevõtlusjuht Mart Maasik tõi paneeldiskussioonis välja, et süvategnoloogiad võiks tulevikus anda poole tehnoloogiasektori loodavast lisandväärtusest. „Uute ettevõtete tekkeks ja õnnestumiseks on oluline, et teadlased ei tunneks, et kui nad astuvad ülikoolist edasi ärimaailma, jäävad nad üksi,“ ütles Maasik. Süvatehnoloogiavaldkonnas tegutseva Uute Scientific´u kaasasutaja Kari Sinivuori lisas, et riskikapitaliinvestorid võiks senisest palju suuremas mahus teha koostööd ülikoolidega, kaasrahastades uurimisgruppide tööd ja teadusprojekte.

Eduka tehnoloogiakeskuse loomise eelduseks on ka riikide võime meelitada tipptalente ja muutuda uute talentide kasvulavaks. Kolme riigi koostöös võiks tulevikus sündida ühised ettevõtlusinkubaatorid, kiirendid, piiriülesed mentorluse ja arendusprogrammid ning regionaalarengu algatused. Eesmärgiks on kaasata algatusse ka teised Skandinaavia riigid.

Täna tegutseb Eestis Startup Estonia poolt hallatava andmebaasi andmetel 125 iduettevõtet, mille tegevusalaks on süvatehnoloogia. Nende kogukäive oli mullu 130 miljonit eurot ning süvatehnoloogia ettevõtted andsid mullu tööd 1505 inimesele.