Panga ökonomist: millal võib Euroopa oodata intressimäärade tõusu peatumist?

Kas võime tänastes majandustingimustes oodata, et senised agressiivsed intressimäärade tõstmised peatuvad? Analüüsib Citadele tütarettevõtte CBL Asset Management ökonomist Simona Striževska.

Vaatamata kõrgele inflatsioonile, keskpankade agressiivsetele intressimäärade tõstmistele ja ülemaailmse tootmissektori madalale tellimuste tasemele, näitavad Ameerika Ühendriikide ja euroala majandused jätkuvalt positiivseid tulemusi ning manööverdavad selgelt ebakindlates majandustingimustes võrdlemisi hästi. USA majanduskasvu kannustab peamisena endiselt väsimatu eratarbimine. Samal ajal on euroala majapidamiste kulutuste dünaamika olnud nõrgem, kuid rahaliidu majandus on siiski suutnud majanduslangust vältida.

Milline on intressimäärade tõstmise pärand?

Laenukulude kiire kasv on toonud kaasa keskpankade loodetud tagajärjed. Pankade laenuandmistegevus ja ettevõtete laenuvõtmine kapitaliturgudel aeglustuvad nüüd järjekindlalt. Tõusvate intressimäärade keskkonnas on ilmnenud mõnede väiksemate USA pankade likviidsus- ja finantsprobleemid. Kuigi kõik need juhtumid lahendati kiiresti ja tõhusalt, ilma USA ja maailma finantssektorile süsteemset negatiivset mõju jätmata, on pangad ja laenuvõtjad muutunud oma otsustes ettevaatlikumaks. Sellel võib olla maailmamajanduse kasvutempole aeglustav mõju.

Inflatsioon USAs jätkab aeglustumist, laenuturg jahtub ja majanduskasvu väljavaated on ebaselgemad. Analüütikud ja investorid on seetõttu muutunud kindlamaks, et pärast maikuu värskeimat intressimäära tõstmist vahemikku 5,0–5,25% võib USA Föderaalreservi süsteem teha pausi ja hakata sillutama teed intressimäära langetamisele, mis võib saabuda juba selle aasta sügisel. See turgudel juurdunud arvamus ei ole praeguseks FRS-i laialdast toetust leidnud – USA kohalikud tööturu- ja nõudlusnäitajad on seni jäänud liiga tugevaks.

Kas Euroopa Keskpank võib peagi intressimäärade tõstmise peatada?

Erinevalt USAst ei ole euroalas inflatsioonivastane võitlus veel lõppenud, kuna baasinflatsioon on piirkonnas endiselt ajaloolise tipptaseme lähedal. Euroopa Keskpank (EKP) jääb oma hoiakus sõjakaks, kuid intressimäärade tõstmise maraton läheneb ka euroalal finišijoone poole. Traditsiooniliselt ei anna EKP tulevaste intressimäärade taseme kohta suuniseid, kuid futuurituru prognooside kohaselt ootavad turuosalised, et EKP tõstab intressimäärasid 0,25 protsendipunkti võrra veel ühe või kaks korda, viies EKP hoiuseintressi 3,50–3,75% lähedale. Seejärel võib EKP teha pausi, et hinnata juba võetud meetmete mõju majandusprotsessidele.

Kuna intressimäärade tõus euroalal on jõudmas lõppjärku, muutub oluliseks küsimus, millal võib oodata euroalal intressimäärade normaliseerumist. Kuigi intressimäärade tõstmise ülempiir pole enam kaugel, ei oota sel aastal ei turuosalised ega EKP esindajad intressimäärade langetamist. Madalama inflatsioonitaseme korral võivad EKP intressimäärad hakata järk-järgult langema kahe järgmise aasta jooksul. Finantsturgude futuurlepingute hindade põhjal võivad EKP hoiuseintressimäär ja kolme kuu Euribor stabiliseeruda järgmise kahe aasta jooksul 2,5% lähedal ning kuue kuu Euribor stabiliseeruda 3,00% lähedal. Intressimäärade prognoosid on dünaamilised ja võivad uute andmete põhjal muutuda. Kui inflatsiooninäitajad langevad kiiremini ja (või) majanduskasv on oodatust nõrgem, näeme tõenäoliselt madalamaid EKP intressimäärasid. Ja vastupidi: kui inflatsioon on püsivam, võivad intressimäärad jääda pikemaks ajaks kõrgemaks.

Ettevõttest CBL Asset Management

Citadele panga tütarettevõte IPAS CBL Asset Management on üks Baltikumi juhtivaid ja kogenumaid finantsvarade haldusettevõtteid, kus töötavad ülemaailmselt tunnustatud fondijuhid. Ettevõte on hallanud investeerimisportfelle alates 2002. aastast. 2003. aastal sai sellest üks esimesi Lätis, kes hakkas haldama 2. samba pensionisääste. Ettevõttel CBL Asset Management on Läti suurim fondijuhtide meeskond, kes analüüsib regulaarselt finants- ja kapitaliturgu ning makromajanduslikke suundumusi, kasutades oma kogemusi ja uusimaid tehnoloogiaid, investeerides pensionisäästud nii suurtesse rahvusvahelistesse kui ka kohalikesse Läti ettevõtetesse, samuti erinevate riikide võlakirjadesse.