Soome elektrivõrku haldav Fingrid teatas eelmisel nädalal, et ei küsi selle aasta kuuel kuul klientidelt võrgutasu, kuna teenis eelmisel aastal, eriti aga aasta teises pooles Soome ja Rootsi ning Soome ja Eesti elektrituru vaheliste hinnaerinevuste tõttu rekordtulu. Fingrid ei küsinud võrgutasu ka mullu detsembris.

Ka Eesti süsteemihalduri Eleringi laekumised kasvasid tänu hinnaerinevustele järsult: kui 2021. aastal sai Elering ülekoormustulu 65,6 miljonit eurot, siis möödunud aastal 228,7 miljonit eurot. Seetõttu uuris ERR Eleringilt, kas Eesti ettevõte plaanib ette võtta sarnast sammu nagu Fingrid.

Eleringi pressiesindaja Elo Ellermaa ütles, et Elering on eelmise aasta algusest ja vähemalt käesoleva aasta lõpuni samuti kompenseerimas suurel määral tarbijate võrgutasu – erakorraliselt on selleks kasutatud 67 miljonit eurot energiabörsilt Nord Pool laekunud ülekoormustasu.

Ta selgitas, et see kompenseerimine toimub kaoelektrile tehtavate kulutuste kaudu. Nimelt tekib võrgus paratamatult kaoelekter ja selle katmiseks ostab Elering suurima elektritarbijana elektrit börsilt. Eelmisel aastal kasvasid aga Eleringi kulud kaoelektrile drastiliselt.

„Kui kõrge börsihinna tõttu kasvasid meie kulud mitmekordselt, pöördus Elering konkurentsiameti poole, et saada nõusolek katta see kulu ülekoormustasust ehk vahenditest, mis laekuvad Eleringile kui süsteemihaldurile börsilt olukorras, kus Eesti ja Soome või Läti vahel on hinnaerinevus,“ rääkis Ellermaa.

Ta lisas, et regulatsiooni järgi peab Elering ülekoormustasust saadava raha investeerima just nende samade hinnaerinevuste likvideerimiseks ehk võimsamate ühenduste ehitamiseks.