Eesti Energia hangib Eesti esimest suursalvestit

Eesti Energia soovib järgmisel aastal käivitada Eesti esimese suuremahulise energiasalvesti pilootprojekti, et veenduda lahenduse sobilikkuses nii Eestis kui ettevõtte teistel koduturgudel. Salvesti leidmiseks kuulutati välja rahvusvaheline hange.

Eesti Energia juhatuse liikme Kristjan Kuhi sõnul on kiire, taskukohase ja energiasõltumatust tagava rohepöörde võti taastuvenergial põhinev elektrifitseerimine, milles olulist rolli mängib ka energiasalvestus.

„Kiireim tee tagada inimestele taskukohase hinnaga elekter ja Eesti energiasüsteemi sõltumatus, on võimalikult kiire üleminek taastuvenergiale,“ ütles Kuhi. „Kuna tuul ei puhu ja päike ei paista kogu aeg, tuleb seda salvestada. Üks lahendus taastuvenergia talletamiseks on suured energiasalvestid, mille olemasolu oleks näiteks eelmisel aastal aidanud vältida 4000-euroseid elektrihindu. Piisav salvestusvõimsus aitab tagada taskukohased elektrihinnad, energiasüsteemi töökindluse ja tõhusama taastuvenergia kasutuse.“

Eesti Energia hangib Ida-Virumaale paigaldatavat salvestit võimsusega 25 megavatti ja 50 megavatt-tundi, mis vastab umbes 150 000 majapidamise 1 tunni tarbimisele. Suursalvestiga saab osaleda nii elektribörsil kui teistel energiaturgudel elektri varustuskindluse tagamiseks.

„Salvestid on kasulikud mitmes mõttes. Esiteks aitavad need lõigata ära väga kõrged hinnatipud ajal, mil soodsat taastuvenergiat on võrgus vähe. Teiseks aitavad salvestid taastuvenergiat salvestada ning selle kasutamist ajatada,“ lisas Kuhi. „Ilma salvestiteta tuleb tootjatel nö liigne energia väga odava hinnaga või tasuta ära anda. See võib tunduda teiste tarbijate jaoks konkreetset hetke silmas pidades soodne, aga tervikuna on see energiasüsteemile halb.“

Eesti Energia plaanitav salvesti võimaldab talletada 2500 kodu kahe tunni jooksul toodetud päikeseenergia, mida saaks kasutada õhtusel tipptunnil kõrgete hindade tasandamiseks. Ühtlasi kataks see täielikult Baltimaade sagedusreservi vajaduse.

Eesti Energia suursalvesti tarnija on plaanis hankega leida 2023. aasta suvel, pilootprojekti käivitus on plaanitud 2024. aasta teise poolde.