Hea äriinfotehnoloogia spetsialist näeb IT kasutusvõimalusi valdkondades, mis on infotehnoloogiast kaugel

Nii nagu IT, on ka äriinfotehnoloogia kõikjal meie ümber – häid ja toimivaid lahendusi vajavad nii avalik sektor kui ka ettevõtted. Tänapäeval on üha raskem leida praktilist probleemi, mille lahendamises vähemalt mingit osa infotehnoloogia ei mängi, kuna mingil hetkel jõuab probleemi uurimine ikka tõdemiseni, et nüüd on vaja kas midagi välja arvutada või informatsiooni ühest kohast teise liigutada. Kolm selle valdkonna ettevõtjat ja spetsialisti avavad, millist rolli mängib äriinfotehnoloogia tänapäeval, milliseid spetsialiste IKT-sektor praegu vajab ning miks võiksid noored seda õppida.

Avaliku sektoris IT projektijuhina tegutsev Epp Immato leiab, et äriinfotehnoloogia spetsialiste ei vaja ainult IKT sektor – suur puudus on spetsialistidest, kes aitaksid äriettevõtetel olla targemad IT lahenduste tellijad ja IT ettevõtetel mõelda rohkem sellele, millist väärtust ärile planeeritav IT lahendus loob. „Kahjuks näen aastaid jätkuvalt olukordi, kus IT teeb seda, mida äri küsis ja mitte seda, mida äri tegelikult vajas,“ toob Immato välja kriitilise vajaduse.

Ka Eesti vanima IT ettevõtte Baltic Computer Systems AS juht ja omanik Ants Sild märgib, et organisatsioonid ootavad juhte ja spetsialiste, kes saavad hästi aru nii tehnoloogiast, juhtimisest kui ka organisatsioonide tegevusmudelitest. „See vajadus on Eesti arengu jaoks selgelt kõige suurema tähtsusega. See on just see, mida äriinfotehnoloogia erialal õpetatakse. Kui tahad tõesti olla arengute keskpunktis ja ka ise neid mõjutada, siis ei piisa reeglina ühe kitsa eriala tundmisest. Vaja on kombineerida eri distsipliine ja „keeli“. Äri ja tehnoloogia on kaks peamist sellist keelt,“ sõnab Sild.

Tehnoloogia ettevõtte Nortali arendusmeeskonna juht Külli Raidma lisab, et suur vajadus on inimeste järele, kes oleksid ühenduslüli inimese vajaduse ja tehnilise võimaluse vahel, ilma nendeta jääks arvutid tegema lihtsaid arvutustöid, kui nad ometi võiksid olla aluseks tervetele uutele ärivaldkondadele. Head äriinfotehnoloogia spetsialistid on tema meelest need, kes näevad infotehnoloogia kasutusvõimalusi valdkondades, mis on infotehnoloogiast kaugel. „Neil on lai silmaring, kujutlusvõime ja loovus koos tehnika tõeliste võimaluste tajumisega. Paljud infotehnoloogilised vajadused oleksid selle valdkonna spetsialistideta rahuldamata, sest keegi ei suuda välja mõelda, kuidas seda teha,“ selgitab Külli Raidma.

Gümnaasiumi lõpetajatele või enesetäiendust otsivale inimesele soovitab ta, et äriinfotehnoloogiat tasub siis õppima tulla, kui oled huvitatud infotehnoloogiast, aga mitte liiga palju. Sest huvi ja silma peab olema inimese jaoks, kes sinu loodud tehnilist lahendust kasutama hakkab. See tähendab, et kõrgetasemeliste infotehnoloogialaste teadmiste ja oskuste kõrval peab jätkuma huvi valdkonna vastu, kus sinu tehnoloogilist lahendust kasutatakse. Raidma rõhutab, et kogu oma tohutu rolli juures on infotehnoloogia ikkagi vahend, osa millestki suuremast. Kuidas infotehnoloogiat milleski suuremas rakendada nii, et sellest tõelist kasu on – just selleks rolliks äriinfotehnoloogia eriala sind ette valmistab.

Äriinfotehnoloogia annab hea vundamendi kogu tööeluks

Praktilisest poolest, kus head tarkvaralahendused on mõnda probleemi aidanud lahendada, on Ants Silla toodud näitel juba tuttav ja arusaadav platvormi-majanduse loogika, mida kasutame takso või toidu tellimisel ja see pakub veel tuhandeid võimalusi. Teiseks võib tuua kriitilise teema kogu tänases arenenud maailmas – sotsiaalhoolekanne. „Mõelgem, milliseid võimalusi pakuks sotsiaaltöö platvormi- ja kogukonnapõhine korraldus võrreldes tänase olukorraga, kus igas omavalitsuses on tööl ametnikud, kes peavad kõikvõimalike sotsiaalküsimuste lahendamisega hakkama saama,“ arutleb Sild.

Eesti on e-riigina kindlasti edukas, kuna jätkuvalt on Ants Silla jaoks kõige lõbusam ja üllatavam suhelda teiste riikide inimestega, kes ikka veel ei suuda ära imestada, millised e-teenused on Eestis kõik olemas. „Ja veel töötab ka! Selliseid lõbusaid seiku saab igaüks endale luua, kui välismaal kohalikega arutada, kuidas e-riik on korraldatud. Eesti on tõesti väga, väga tubli selles osas. Aga muidugi – mis kõik on võimalik, kui meil on veel enam haritud äriinfotehnolooge,“ räägib Sild.

Epp Immato meelest annab nii bakalaureuse- kui ka magistritasemel õpitav eriala suurepärase võimaluse lahti mõtestada ja aru saada äri- ja IT koostoime olulisusest ning sellest, kuidas ühendada edukalt ärivajadused ja IT lahendused. Äriinfotehnoloogia eriala lõpetanu võimalike tegevusvaldkondade valik on avar – levinumad neist on äriarendus, IT projektijuhtimine, äri- ja IT analüüs, tarkvaraarendus ja andmeanalüüs. Immato jaoks on praegu praktilise töö fookuses otsustustoe süsteemid, mis kasutavad õigustatud ja kvaliteetset sisendinfot. „Jälgin huviga tervishoiu ja meditsiini valdkonnas tugisüsteemide tekkimist ja arengut, mis toetavad pikaealisust koos kvaliteetsema tervisega,“ sõnab ta.

Oma ülikooli ajast rääkides avab ta, et pärast lõpetamist asus ta tööle programmeerijana ja loomulikult ei kujutanud ette seda, kui kiiresti maailm muutub ja millised väljakutsed teda ees ootavad. Tal on olnud õnne töötada veel äri- ja IT analüütikuna, IT projektijuhina, ärivaldkonna juhina ja IT projektijuhtide kompetentsijuhina. „Ehk suurimaks üllatuseks, mida tudengina ei osanud ette näha, ongi olnud tõdemus, et ülikool annab olulise vundamendi selleks, et olla võimeline vastu võtma pidevalt areneva elu väljakutsed,“ leiab Epp Immato.

Külli Raidma ei osanud praegust tehnoloogiakeskset maailma aastaid tagasi toimunud ülikooli lõpetamisel kindlasti ette näha. Ta on aga veendunud, et kui targasti kasutada, on arvuteid kasutav maailm parem. „Aga ainult siis, kui neid nutikalt kasutada ja selleks tuleb õppida äriinfotehnoloogiat.“

Tutvu TalTechi äriinfotehnoloogia bakalaureuseõppekavaga lähemalt taltech.ee/ariinfotehnoloogia

Vastuvõtt TalTechi on käimas. Avaldusi saab esitada 4. juuli keskpäevani. Vaata lähemalt: www.taltech.ee/sisseastujale.