Uuemal ajal vahetavad inimesed karjääre elu jooksul mitu korda. Näiteks on Austraalias leitud, et tänasel 15-aastasel on oma eluea jooksul tõenäoliselt 17 erinevat töökohta ning 5 karjääri. Kodule lähemalt tulles näitavad Statista andmed, et Eestis on ühe tööandja juures töötatud aastate arv keskmiselt 8,3.

See arusaadavalt tähendab, et 20ndate eluaastate alguses omandatud haridusest kogu ülejäänud tööeluks ei piisa. Seni oli see minu jaoks peamiselt teoreetiline teadmine, kuni astusin eelmisel suvel TalTechi magistriõppesse „Digimuutused ettevõttes“.

Õppekava idee on anda ettevõtetes ja asutustes juhtivatel kohtadel töötavatele inimestele teadmised ja tööriistad digitaliseerimise planeerimiseks ja selle läbiviimise korraldamiseks. Õppeprogrammil on tihe seos praktikaga. Näiteks lõputöö seisneb oma asutuse näitel mõttelises läbimängimises miks, mida ja kuidas digitaliseeriksin.

Kuigi digitaliseerimine võib tunduda juba vana uudis, on arenguruumi Eestis siiski küllaga. Eelmisel sügisel ilmunud Arenguseire Keskuse lühiraport tõi välja, et kuigi DESI 2022. aasta indeksi järgi on Eesti avalike teenuste digitaliseerimise osas Euroopas esimene, oleme ettevõtete digitaliseerituse poolest alles 15. kohal. Sama indeksi inimkapitali kategoorias oli Eesti 2022. aastal EL-i riikide seas 8. kohal, aga kõrgemate digipädevustega inimeste osakaal EL-i keskmise taseme suhtes on ajas järjest vähenenud. Vahe Soomega on 6 aastaga kasvanud 15%-lt 77%-ni.

Seda vajalikum on, et tipp- ja keskastmejuhtide seas oleks võimalikult palju neid, kes digitaliseerimise hingeelu mõistaksid ja seda juhtida suudaksid. Tähtis on ka mõista selle tegevuse laiemat konteksti, sest andmete ja tehisintellekti valdkonnas on palju asju muutumas.

Euroopa ja Eesti andmemajandust suunab tulevikus suurel määral Euroopa Liidu andmestrateegia. Eesmärk on luua ühtne Euroopa andmeturg ja saada globaalne juhtpositsioon andmemajanduses, lähtudes samas üksiksiku õigustest ja kontrollist oma andmete üle. Strateegiast lähtuvad mitmed uut õigust loovad algatused, mis on praegu erinevates menetlusetappides: andmehalduse määrus, andmemäärus, tehisintellekti määrus, digiturgude õigusakt ning digiteenuste õigusakt.

Näiteks tekib üksikisikul õigus saada ja mujale üle kanda andmeid, mis tekivad talle kuuluvate seadmete tegevusest ning mis seni on olnud valdavalt suurte tehnoloogiaettevõtete valduses. Üksisik peab hakkama ka saama infot, milliseid tema andmeid on kasutatud talle kuvatavate reklaamide valikuks või vaatamis-, kuulamis- ja ostusoovituste andmiseks – mis ettevõtetele omakorda tähendab kohustust seda infot inimestele avaldada. Ehk isegi kõige olulisem: inimestel tekib õigus olla kaitstud kõrge riskiga tehisintellektirakenduste eest, seega peavad digitaliseerimise eest vastutajad mõistma, kuidas hinnata ja maandada masinõpperakendustega seotud riske.

Väikeettevõtete jaoks peaks uue õigus lihtsustama juurdepääsu nii suurte digiplatvormide käsutuses olevatele andmetele kui ka üksikisikute andmetele, tänu ülekantavuse õigusele ning turvaliste andmevahendusteenuste tekkele. Samuti saavad VKE-d parema kaitse ebaausate lepingutingimuste vastu, näiteks suurte digiplatvormide poolt rakendatuna.

Uus õigus toob kaasa märkimisväärseid kulutusi uute reeglitega vastavuse saavutamiseks nii riigile kui ettevõtetele. Pikas plaanis on aga loota, et uued meetmed elavdavad andmevahetust nii sektorite sees kui ka vahel, nii riikide sees kui ka piiriüleselt.

Mängureeglid Euroopa andmemajanduses on väga olulistes aspektides muutumas, aga muutused, teadagi, soosivad kõige kohanemisvõimelisemaid. Kuigi vastavuse saavutamine suure hulga uute reeglitega toob lisakulusid, on ka võiduvõimalus suur, kuna uus loodav mänguväljak on veel tühi ning võimalusi innovatsiooniks rohkesti. Mida rohkem on Eestis inimesi, kes neid võimalusi kasutada suudavad, seda parem.

Tutvu „Digimuutused ettevõttes“ magistrikavaga lähemalt: taltech.ee/digimuutused-ettevottes

Vastuvõtt TalTechi on juba avatud! Avaldusi saab esitada 4. juuli keskpäevani. Vaata lähemalt: www.taltech.ee/sisseastujale

Jaga
Kommentaarid