Advokaadibüroo Sorainen, Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ning rahvusvaheliste tuumaekspertide koostöös valminud tuumaenergia töörühma personalistrateegia pakub välja, et projekti arendamise faasis peaks tuumaenergiat reguleerivas asutuses koos tugipersonaliga töötama 24, ehituse ajal 83 ning pärast tuumajaama kasutuselevõttu 62 inimest. Neile lisanduks töötajad praegusest keskkonnaameti kliima- ja kiirgusosakonnast, kes liidetakse uue asutusega.

Soraineni advokaadi Sandra Mikli kinnitusel tuleks võimaliku tuumajaama juhtivtöötajate värbamist alustada juba enne asutuse ametlikku loomist. „Need inimesed võiks algselt palgata tuumaenergia töörühma juurde, et pärast asutuse loomist oleks võimalik tulevased juhid kiiresti ametisse nimetada,“ märkis ta.

Tuumaenergia töörühma juhi, keskkonnaministeeriumi kantsleri Meelis Mündi sõnul peab senikaua, kuni Eestis puuduvad põhjalikud tuumaenergia eriteadmised, neid oskusi otsima väljastpoolt. Samal ajal tuleb kiirelt arendada haridus- ja koolitusprogramme, et tulevikus oleks meil kvalifitseeritud töötajaid ka koha pealt võtta.

Tuumajaamas saab tööd kuni 500 inimest

„Praegu on Eesti ülikoolides küll mõned tuumaenergiat käsitlevad kursused, kuid põhjalikud õppeprogrammid sel teemal puuduvad,“ ütles Münt. „Lisaks ülikoolide õppekavade täiendamisele tuleb võimaldada ka stipendiume välismaal teadmiste kogumiseks,“ lisas ta.

Mis puudutab võimalikku tuumajaama, siis peaks seal strateegia koostajate hinnangul töötama projekti arendamise faasis 57, ehituse käigus 254 ja pärast kasutuselevõttu kuni 470 inimest. Seda eeldusel, et rajatakse väike tuumaelektrijaam, mille moodulreaktori võimsus on 300 MW.

Praegu täidavad mõningaid kiirguskaitsefunktsioone keskkonnaameti kõrval ka tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet, siseministeerium, välisministeerium, politsei- ja piirivalveamet ning tööinspektsioon. Loodava tuumaenergiat reguleeriva asutuse volitustega kattuvad ülesanded antakse suures osas üle uuele asutusele.

Valminud on ka õigusraamistiku analüüs

Advokaadibüroo Triniti, konsultatsiooniettevõte Civitta, energia- ja taristuõiguse büroo Castletown Law ning Soome advokaadibüroo Waselius & Wist koostöös valminud analüüs annab ülevaate Eestis hetkel kehtivatest tuuma- ja kiirgusohutusalastest eeskirjadest, asjassepuutuvast rahvusvahelisest õigusest ning tuumaenergia kasutuselevõtuks vajalikust õigusraamistikust.

Juhitakse tähelepanu, et nii rahvusvahelisest õigusest kui Euroopa Liidu õigusaktidest tuleneb mitmeid olulisi regulatsioone, sh tuumavastutuse küsimused, mis Eesti kehtivas õiguses ei kajastu. Analüüsi autorite hinnangul võtaks kogu tuumaalase õigusaktide paketi ettevalmistamine tõenäoliselt aega kuni kolm aastat, millele lisanduks eelnõu seadusandlik menetlus Riigikogus.

Võib eeldada, et kogu regulatiivpaketi, sh õigusaktide eelnõude, seletuskirjade, mõjuhinnangute, avalike konsultatsioonide ja kaasatavate välisekspertide hinnangute koostamise kogumaksumus võib ulatuda kuni miljoni euroni.

Eesti õigusaktides on selgeid lünki

Triniti vandeadvokaat ja partner Tõnis Tamme märkis, et Eesti praegustes tuuma- ja kiirgusohutust käsitlevates õigusaktides on selgeid lünki, mille täitmisega tuleb tegeleda. „Lisaks tuumaenergiat ja -ohutust käsitleva uue seaduse loomisele on muudatusi vaja teha nii kiirgusseadusesse kui ka paljudesse teistesse Eesti õigusaktidesse,“ sõnas ta.

Castletown Law partneri Simon Stuttaford kinnitusel on seni teostatud analüüs ja töö näidanud, et Eesti peab tuumaõiguse põhivaldkonnad - tuumakäitiste ehitamise nõuded, ohutus, turvalisus ja julgeolekumeetmed, lubade ja järelevalve süsteem, jäätme käitlemine ning tsiviilvastutus - oma õigussüsteemi üle võtma. Kuna Eestis tuumatehnoloogiat ei kasutata, pole seni olnud vajadust neid aspekte siseriiklikult reguleerida.

Tuumaenergia töörühma inimressursside arendamise strateegia ja regulatiivse raamistiku kaardistus ning õigusraamistiku kaardistus tuumaprogrammiga alustamiseks on avaldatud keskkonnaministeeriumi veebilehel.