„Saksamaa SKP kasvu korrigeeriti 2023. aasta I kvartalis algselt 0,0%lt allapoole ehk -0,3%ni, peale juba niigi negatiivset kasvutempot möödunud aasta viimases kvartalis (-0,5%). Kuigi aasta kokkuvõttes oodatakse majandusnäitajate tagasihoidlikku kasvu, püsib Saksamaa kõige inflatsiooni ja eratarbimise vähenemise tingimustes kogu aasta sisuliselt stagnatsioonis,“ sõnas Mindaugas Valskys, Coface Baltimaade riskikindlustuse juht. „Isegi kui numbrid seda täna veel ei kinnita, mõjutab paigalseis negatiivselt ka Saksamaa kaubanduspartnereid, sealhulgas Eestit, kes ekspordib peamiselt eratarbimise ja töötleva tööstuse langusega seotud kaubagruppe (mööbel, kokkupandavad ehitised, puittooted, sideseadmed, mehhaanilised seadmed jm).“

Raportis tuuakse välja, et erainvesteeringute väljavaade Saksamaal on sel aastal väga ebakindel. „Kasv oli aasta alguses tugev, kuid ehituse osas tulenes peamiselt ebatavaliselt soodsatest ilmastikutingimustest. Arvestades juba niigi kõrget intressitaset koos pankade karmistunud laenutingimustega, jätkub eluasemelaenude kahanemine. Lisaks tõstab EKP juunis ja juulis tõenäoliselt baasintressimäärasid 25 baaspunkti võrra, mis karmistab intressikeskkonda veelgi. Seetõttu võivad investeeringud ehitussektorisse järgmistel kvartalitel taas väheneda,“ selgitas Mindaugas Valskys.

Eesti Statistikaameti andmetel on Saksmaa täna Eesti jaoks viies ekspordipartner. Selle aasta esimeses kvartalis oli Eestist Saksamaale eksporditavate kaupade väärtus kokku 302 miljonit eurot, võrreldes mullusega kasvas eksport 4.67%. Peamiselt eksporditi Eestist Saksamaale vineeri, spoonitud plaate jms kihtpuitmaterjali (moodustades 9.86% koguekspordist Saksamaale) ning kommunikatsiooni ja sideseadmeid (osatähtsus 6.37%).

Eesti jaoks on Saksamaa ka oluline importija, olles siinkohal meile teine kaubanduspartner. Enim imporditi I kvartalis Saksamaalt Eestisse sõiduautosid (moodustades 14.2% kogu Saksamaa impordist) ning traktoreid ja sadulveokeid (2.76%). I kv 2023 oli Saksamaalt Eestisse imporditavate kaupade koguväärtus 595 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga kasvas import Saksamaalt Eestisse 16.7%.

Saksamaa aasta alguse negatiivset kasvutempot mõjutas enim eratarbimine, mis vähenes 2023. aasta esimeses kvartalis -1,2% võrra, pärast juba negatiivset kasvutempot -1,7% 2022. aasta IV kvartalis. Samuti langesid märkimisväärselt avaliku sektori kulutused (- 4,9% võrreldes eelmise aasta I kvartaliga), mis tulenes eelkõige valitsuse kärpeplaanidest.

Saksamaa enda kaupade ja teenuste eksport kasvas eelmise kvartaliga võrreldes mõõdukalt 0,4%, mida toetas metallisektori ja plastitööstuse tugev eksport. Import langes samal ajal 0,9%, muuhulgas vähenes nõudlus kütuste ja toornafta ning keemiatoodete järele.

Samal ajal kui nõudlus Euroopas elavneb, väheneb jätkuvalt Saksamaa eksport suurimasse kaubanduspartnerisse Hiinasse. Läheb veel aega, enne kui Saksa auto- ja masinatööstuse ettevõtted saavad Hiina majanduse taastumisest kasu ja sealsest null-Covidi poliitikast taastuvad.