Statistikaameti andmetel langes Eesti SKP käesoleva aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aastaga mitu protsendipunkti ning peagi selguvad ka möödunud kvartali tulemused. Ometigi tundub see pigem ettevõtjate ja tarbijate kui valitsuse probleem, sest valitsuse ainsad sammud on maksumuudatused ning lahendusi või leevendusi tekkinud olukorra toetamiseks näha pole.

Kohati on tegemist ootuspärase olukorraga, kui arvestada, et Eesti majanduse vedurit ehk tööstust on mainitud kehtivas koalitsioonileppes vaid paaril üksikul korral ja ka siis kas kaitse- või filmitööstuse vaatest. Nii jääb tahes-tahtmata tunne, et valitsusel on kas hirm või oskamatus tekkinud olukorda lahendada, mistõttu seatakse selle asemel fookusesse n-ö asendusteemad ja -tegevused.

Miks tegeleb valitsus kõrvaltegevustega?

Kindlasti ei tasu seda mõista valesti – hetkel arutlusel olevad teemad on kahtlemata olulised, aga kas just praegu? Miks hetkel, kui meie majandus on põhja katsumas, tegeleb valitsus järjest n-ö mittemaksvate valimislubaduste või muude kõrvaltegevustega? Võtame näiteks abieluvõrdsuse ja kooseluseaduse arutelud – olen kahe käega lääneliku mõtteviisi poolt ja kirjutan hea meelega mõlemale alla, kuid millises kodus saab olla armastus, kui pole võimalik tulesid põlemas hoida või külmkappi toiduga täita?

Sama käib valitsuse järgmise värske prioriteedi kohta, mis puudutab poliitiliste sihtasutuste tegevuse reguleerimist – võime ju töötada selleks välja parima seaduseelnõu, aga kui selle väljatöötajad ja arutajad saavad töötasu riigi maksudest, mis omakorda tulenevad kriitilises seisus olevast ja toetuseta jäänud majandusest, siis kuidas on see jätkusuutlik ja loogiline?

Fookusesse tuleks seada majandus

Õhku jääb küsimus, miks ei tegele valitsus praeguses majandusolukorras Eesti majanduse ergutamisega – tööstuse esileseadmisega majanduse alustalana ja ekspordikasvu toetamisega, et majandust seeläbi kasvatada. Eesti toetused tööstusele võrreldes teiste OECD riikidega on praegu poole väiksemad – kuidas on meie ettevõtetel võimalik niigi kehvas majandusseisus sel juhul üldse teiste riikide ettevõtetega konkurentsis püsida, kes oma riikidelt tuge saavad?

Panen töösturite ja ettevõtjate esindajana valitusele südamele prioriteedid praegu esimesel võimalusel ümber hinnata ja seada fookusesse see, mille kriitiline mõju ühel või teisel moel lõpuks kõiki teisi valdkondi mõjutab – majandus. Ärme peida end asendustegevuste taha, vaid tegeleme sellega, mis on hetkel päriselt ajakriitiliselt oluline.