Levinumad vead, mille tõttu võib kodu maha põleda. Aina rohkem levib vastuoluline soovitus

Elumajades puhkes eelmisel aastal 148 tulekahju, mis algasid elektrist. Põhjuseks oli elektrisüsteemi rike või seadmete valesti kasutamine. Ja kui mõned teavad, et õnnetuste ennetamiseks tuleb ajutiselt kasutatavad seadmed stepslist välja tõmmata, siis alati ei pruugi sellest piisata.

Oluline on seadme seisukord ja vanus. Seda kinnitab päästeameti ennetusosakonna eksperdi Tuuli Taaveti toodud näide ühe suvila põlengust eelmisel talvel. Suvilas käidi harva ning ainus seda, mida vooluvõrgus hoiti, oli külmkapp. See töötas niiskes ja külmas kogu aeg, aga selle ümber polnud piisavalt vaba ruumi jäetud ning ühel päeval oligi kümme aastat vana masin leekides ja süütas ka suvila.

„Külmkapi kompressor töötades kuumeneb ja vajab jahutamiseks ruumi. Samuti voolab tihti selle pinnale kondensvesi, mis jahutab ja aurustub sealt pinnalt. Külma ruumi korral võib see vesi hoopis torustikus külmuda,“ ütles Taavet. „Nii vanad seadmed võiks juba välja vahetada.“

Seadmed ise ei ole ohtlikud

Nii päästeamet kui ka G4S toonitavad, et seadmed, mida iga päev ei kasutata, tuleks vooluvõrgust välja võtta, sest kunagi ei tea, mis võib juhtuda. Kodudes põhjustavadki põlenguid enamasti erisugused anomaaliad. Näiteks võib äikeselöögi tõttu tekkiv ülepinge süüdata täiesti korras seadme. „Seadme pistikust välja võtmine aitab vähendada riski, et elektrivõrku sattuv lisapinge neid kahjustab. Kui elektriseadmed saavad liigpingeid, siis nende isolatsioon võib saada kahjustada ja need võivad süttida,“ selgitas G4S-i standardlahenduste divisjoni direktor Tarmo Pärjala.

Tulekahju võib põhjustada ka vigane või liiga vana seade. „Näiteks võib katkises seadmes tekkida lühis, kui see ei saa jahutamiseks piisavalt õhku. Samuti võib see üle kuumeneda,“ lausus Taavet. „Ka amortiseerunud seadmed on väga ohtlikud.“

Äikest ja võrgurikkeid ei suuda keegi prognoosida, küll aga saab igaüks vältida elektrist põhjustatud tulekahju. Näiteks peab veenduma, et kodune elektrisüsteem on nüüdisaegne ja ohutu. Siiani leidub kodusid, kus on seintes nõukogudeaegsed elektrisüsteemid. Samuti suurendab tulekahjuriski nii-öelda isetegemine. Elektritöödeks palka ikka professionaal!

Selleks et saaksite aimu koduse elektrisüsteemi turvalisusest, tasub teha elektriaudit. Seda saab tellida näiteks Eesti Energia kodulehelt.

Teleri võid rahule jätta

Seadmeid kasutades on väga tähtis ohutusreegleid jälgida. Nii mõnigi meist on kodust lahkudes hakanud paaniliselt mõtlema, kas triikraua juhe sai ikka pistikust välja võetud. Täiesti õige mõte, sest nii mõnigi tulekahju on sellest alguse saanud.

Samas rõhutas Taavet, et kõiki seadmeid pole vaja „välja võtta“ – mõnikord võib see kasu asemel hoopis kahju teha. Seadmed, mis võivad „võrgus olla“, on näiteks külmkapp, õhksoojuspump, pesumasin, nõudepesumasin, veeboiler, põrandakütteseade, elektripliit, televiisor, ruuter, digiboks ja arvuti.

Taaveti sõnul võib eelnimetatud seadmete pidev vooluvõrgust eemaldamine kahjustada nende elektroonikat ning vähendada kasutusiga. „Eriti tundlikud on sellele näiteks arvutid, ruuterid, digiboksid, televiisorid, raadiod ja erisugused võimendid.“

Mõningaid seadmeid ei tasu välja tõmmata veel kahel põhjusel. Näiteks peavad boiler ja põrandaküte pärast sisselülitamist taas üles soojenema – see nõuab rohkem energiat. Samuti lähevad paigast ära kellaajad ja seadistused, mida õigeks sättida on tüütu.

Ära jäta järelevalveta ehk vastuoluline soovitus

Söögi alla ja peale võib kuulda, et töötavaid elektriseadmeid ei tohiks jätta omapäi. Kuid mis suunas liigub maailm? Aina rohkem tuleb turule seadmeid, mida saab taimeri abil soovitud ajaks tööle panna. Väga mugav – pesumasin hakkab tööle tunnike enne tööpäeva lõppu ning koju jõudes saad juba rõivad kuivama panna või hakkab ahi enne koju saabumist toitu küpsetama.

Nüüd räägitakse palju öösel pesu pesemisest. Siit jõudsimegi järgmise kodumasinaid puudutava teemani ehk elektri krõbeda hinnani. Millal on elekter odav? Öösel!

G4S-i standardlahenduste divisjoni direktor Tarmo Pärjala nentis, et kõik kriisid on toonud turule aina uuenduslikumaid lahendusi, mis soosivad seadmete öist kasutust. On olemas seadmeid, mis jälgivad ise, millal elekter on odav, ha hakkavad tööle sellel ajal.

Ta hoiatas, et eriti ohtlikud on seadmed, kus saavad kokku vesi ja elekter, näiteks nõudepesumasin ja pesumasin. Seal on niiske keskkond ja mootori töötamise ajal tekib kondensaat. Samuti on ohtlik pealtnäha süütu köögis kasutatav õhupuhasti, sest selle juures saavad kokku kuum õhk ja rasv. Lisaks on seal mootor, mis aja jooksul väsib ja määrdub.

Pärjala sõnul on kõige tähtsam tulekahju ennetada, kuid teisalt on põlengu puhkedes tähtis see kiiresti avastada. Meie kodudesse tekib aina rohkem materjale, mis kiirelt tuld võtavad, aga õnnetuse korral on iga sekund kriitilise tähtsusega.

Põlengule aitab kiirelt jälile saada nutikas suitsu- ja vingugaasiandur, mis vajaduse korral kutsub ise päästjad kohale.