Poola võttis Eestile sarnase süsteemi üle sellepärast, et Eesti maksusüsteem on üldiselt väga läbipaistev ja maailma parimate seas. Poola on oma maksusüsteemiga sageli aga edetabelite lõpus. Poola rahandusministeeriumi andmeil on väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel tavaliselt raske kapitali kaasata. Seega muudab nn maksustamise edasilükkamise äri arendamise kiiremaks. Ettevõtted saavad ise otsustada, millal neil on vaja kasum investeerida ja millal on nad valmis selle pealt tulumaksu maksma.

Estoński CIT-i saavad kasutada kõik ettevõtted, välja arvatud pangad ja muud finantseerimisettevõtted. Probleemiks pole ka juriidiline vorm, selle kasutamine on lubatud nii aktsiaseltsidele, osaühingutele kui ka teistele. Üldiselt peab ettevõttes olema tööl vähemalt kolm inimest, kuid see ei kehti, kui ettevõtte käive jääb alla kahe miljoni euro. Ettevõte saab tulumaksu maksmist edasi lükata kuni neli aastat.

Rahandusministeeriumi kommunikatsiooninõunik Wydział Prasowy sõnab, et ettevõtete huvi on Estoński CIT-i vastu aastate jooksul aina kasvanud.

Kasutusel olevat ettevõtte tulumaksu soovitas Eestile 1990. aastatel USA. See oli tollal kõige kaasaegsem ja investeerimist kõige rohkem toetav ettevõtluse maksustamise viis. Eesti kehtestas selle 2000. aastal ning see tõi kaasa majanduskasvu ja erainvesteeringute ligi kahekordse kasvu.

Juriidilise isiku tulu maksustamine Eestis

Maksu- ja tolliamet

Ettevõtte tulumaksu eripäraks Eestis on see, et maksustatakse ainult jaotatud kasumit. Kui kasum investeeritakse uuesti ettevõttesse, on see maksuvaba.

Tulumaksu tuleb maksta jaotatud kasumilt, ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja väljamaksetelt ning kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt ning töötajale tehtud erisoodustustelt.

Juriidilise isiku tulumaksu määr on 20/80. Regulaarselt makstavatele dividendidele kohaldub madalam maksumäär 14/86. Madalama maksumääraga maksustatud dividendi väljamaksmisel füüsilisele isikule kuulub täiendavalt kinnipidamisele tulumaks 7%.