Ka Läti seisab silmitsi toiduainete hinnatõusuga – toit on eelmise aastaga võrreldes rohkem kui 20 protsenti kallim. Tõus on jätkunud, kuigi turu-uurijad on ammu langust ennustanud.

Seda probleemi otsustas lahendama asuda põllumajandusministeerium. Üks idee on panna pühapäeviti supermarketid kinni. „Nägin hiljuti ühe suurtootja juurdehindlust 300% + käibemaks, seega tegelikult 321%. Tooterühmas, mis ei ole kallis tooterühm,“ sõnas põllumajandusminister Didzis Šmits valitsuse istungil.

Ta ei kahtle, et läbirääkimised tulevad mahukad, kuid tema hinnangul võiks plaani toetada ka rahandusministeerium.

Olukord pole normaalne

Praegune olukord pole normaalne, märkis põllumajandusressursside ja majandusinstituudi juhtivteadur Ingūna Gulbe. Kõik viitab just kui sellele, et hinnad peaksid langema. „Minu arvates toiduainete hinnad langevad, kuid vähem kui peaks. Ja mõni hind on isegi kasvanud,“ rääkis ta.

Gulbe lisas, et müük väheneb kogu Euroopas. See peaks ka hindu langetama. Peamine põhjus, miks Lätis pole hinnad veel langema hakanud, on konkurentsi puudumine. Jaemüüja Lidli tulek aitas, kuid mitte piisavalt.

Peaminister on skeptiline

Läti peaminister Krišjānis Kariņš on põllumajandusministeeriumi plaani osas aga skeptiline. Ta ütles täna Läti TV hommikusaates, et riik ei peaks kasutama sarnaseid meetmeid, mida kasutati koroonapandeemia ajal. Toona püüdis valitsus inimeste liikumist piirata, sulgedes pühapäeviti supermarketid. See tekitas palju poleemikat ning peamiselt vaieldi selle üle, milline pood on supermarket ning millist kaupa võib või ei või müüa.

Kariņši sõnul oleks ka nüüd raske defineerida, milline pood on suur, milline väike, milline supermarket peaks olema lahti ja milline uksed kinni panema. „Ma ei saa aru, kuidas seda praegu teha saaks,“ ütles peaminister.

Kliendid otsivad allahinnatud kaupu

Aprillis kahanes Läti jaemüügikäive aastatagusega võrreldes 3,1 protsenti. See oli järsem langus kui Euroopa Liidu ja euroala keskmine.

Läti Maxima poeketi esindaja Laura Bagātā ütles, et kliendid otsivad poodides sooduskaupa ja toiduaineid, mis säilivad kauem. Näiteks on nõudlus külmutatud toodete ja kuivainete järele kasvanud 30 protsenti.

Rimi pressiesindaja Inga Bite lisas, et alates eelmise aasta keskpaigast ja eriti sügisest, mil ees ootas kütteperiood, on ostjad muutunud eriti ettevaatlikuks. Nad käivad küll sagedamini poes, kuid ostavad allahinnatud kaupa. Bite sõnul planeerivad kliendid oste hoolikamalt ning ostavad korraga vähem.

Hinnatõusu tuules kasvasid mullu ka poekettide käibed. Näiteks suurimate kauplusekettide – Rimi ja Maxima – käive oli 2022. aastal Lätis üle miljardi euro.