Võrklaev: peame tõstma EL-i vahendite rakendamise tempot

Täna arutati kabinetinõupidamisel struktuurfondide vana perioodi lõpetamise, uue alustamise ning taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamise väljakutsete ja kiirendamise võimaluste üle.

Lõppeval struktuurifondide 2014-2020 perioodil on eurotoetused elavdanud Eesti arengut 4,4 miljardi euroga, millest sel aastal läheb tervikuna kasutusse veel 600 miljonit. Olgugi, et lõppevat perioodi saatsid mitmed kriisid, mis mõjutasid tugevasti eurotoetustest rahastatud projektide elluviimist, on viimase seitsme aasta raames rajatud koole, lasteaedu, ümber korraldatud haiglavõrku ja külvatud esimesed seemned rohepöördesse.

Investeeringud ringmajandusse, ressursitõhususse ja keskkonnasõbralikku transporti on olulised sammud, mille arengut toetab ka uus, 2021-2027 rahastamisperiood kogumahuga 3,37 miljardit. Hetkel on uue perioodi meetmed järjest avanemas ja investeeringud käivitamisel, avatud on ka esimesed taotlusvoorud. Tänaseks on uue perioodi vahenditest rohkem kui 20% kohustustega kaetud ning toetuse saajatele on välja makstud esimesed 27 miljonit.

Kuna käesolevasse aastasse jääb nii vana rahastamisperioodi lõpusirge kui ka uue perioodi avamine, siis on eriti oluline vahendite rakendamise tempot ka valitsuse tasandil fookuses hoida.

Sellest tulenevalt vaadati tänasel kabinetinõupidamisel hetkeseis ja suuremad riskikohad üle ning lepiti kokku ühistes eesmärkides ja tegevustes aasta teiseks pooleks. „Leppisime valitsuse tasandil kokku sammud toetuste kasutamise kiirendamiseks, et kõik meile kasutada olevad toetusvõimalused jõuaksid majandusse nüüd ja praegu,“ selgitas rahandusminister Mart Võrklaev tänast kabinetiarutelu kommenteerides.

Täna oleme vahendite kasutamise tempolt Euroopa Liidu tasemel esirinnas, kuid täiendavaks kiirenduseks, eriti vana perioodi lõpusirgel, on vaja ühiseid pingutusi.

„Nii nagu ei ole jätnud kasutamata kahel eelmisel rahastusperioodil, ei jäta me ka sel korral kindlasti ühtegi toetusraha kasutamata, et Eesti arengusse investeerida- eriti täna, kui majanduses on rasked ajad ja toetused stiimulina väga olulisel kohal,“ lisas rahandusminister.

Lisaks struktuurifondidele rakendatakse paralleelselt ka Taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) rahastatud taastekava, mis kinnitati algsel kujul 2021. aasta sügisel. Seoses toetusmahu vähenemise ning drastiliselt muutunud majandusliku ja geopoliitilise olukorraga viidi taastekavasse sisse muudatused, mis said äsja Euroopa Komisjoni heakskiidu. Uuenenud kava keskendub senisest enam kliimainvesteeringutele, taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamisele ning energiasäästule.