Norra soovib uute rikkuste järgi sukelduda. Nende plaanid tekitavad aga rahvusvahelist vastuseisu ja muret

Norra oleks esimene riik, kes ookeani põhjast akude tootmise jaoks vajalikke metalle välja kaevaks. Kaevandusele seisavad vastu aga nii keskkonnaagentuur kui ka kalandusettevõtted.

Riigi energeetikaministeerium plaanib ettepaneku esitada järgmise kahe nädala jooksul, et alustada sealsete uuringute ja ühel päeval ka kaevandamisega. Tegevuskava peaks parlamenti jõudma sügisel.

Keskkonnaagentuur on aga kava vastu. Nende sõnul rikutaks sellega Norra merepõhja uurimise õigusraamistikku ning see tooks märkimisväärseid ja pöördumatuid tagajärgi ka merekeskkonnale. Nende sõnul tuleks kaevandamiseks avada vaid väikesed alad.

Samal ajal on kalandusettevõtted mures, et kaevandamisest tulenev saaste võib nende saaki rikkuda. Norra Kalurite Liidu peasekretär Sverre Johansen ütles, et Norra kalandussektoril jäi ettepanekust üpris negatiivne mulje. UK Fisheries'i tegevjuht Jane Sandell ütles, et ta on „sügavalt mures“, et mügised raskemetalli osakesed võivad merre sattuda. Ettevõttele kuuluv supertraaler on üks viimaseid Ühendkuningriigi kalalaevu, mis tegutseb nii kaugel põhjas.

Norra peaminister, Jonas Gahr Støre, kes on praegu ookeanide kaitsmisele pühendunud maailma juhtide võrgustiku Ocean Panel kaasesimees, ütles märtsis kohalikule ajalehele, et süvamere kaevandamine on võimalik ilma bioloogilist mitmekesisust kahjustamata.

Lisaks kalandusettevõtete ja keskkonnakaitsjate vastuseisule riskib Norra ka teiste riikidega konflikti sattumisega, sest ta nõuab kaevandamise lubamist Arktikas asuva Norra saarestiku Svalbardi lähedal. Kuigi Venemaa, Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu seisukohad erinevad Norra omadest, on viimane kindel oma ainuõiguses. Seda vaatamata faktile, et Svalbardi leping annab teistele riikidele õiguse kaevandada mineraale maismaal ja saarestikku ümbritsevates territoriaalvetes.

Hinnanguliselt sisaldavad 4000 meetri sügavused vulkaanilised allikad 38 miljonit tonni vaske, mis on kokku rohkem kui maailma aastane vasetoodang.

Norra Nafta- ja Energeetikaministeeriumi riigisekretär Amund Vik ütles Financial Timesile, et süvamere kaevandamine aitaks Euroopal täita kriitilist vajadust suurema hulga mineraalide ja haruldaste muldmetallide järele. Ta lisas, et valitsus kasutab keskkonnaküsimustes ettevaatusabinõusid.

Mere all leidub muudki. Eralduvad vedelikud sisaldavad elektriautode akudes kasutatavaid metalle, näiteks koobaltit.

Teistes riikides, sealhulgas Hiinas, Cooki saartel, Jaapanis, Paapua Uus-Guineas ja Uus-Meremaal tegutsevad kaevandajad uurivad võimalusi metallide kaevandamiseks rannikuvetes. ÜRO toetatud reguleeriv asutus, mis teostab järelevalvet kaevandamise taotluste üle rahvusvahelistes vetes, peamiselt Vaikse ookeani piirkonnas, peaks järgmisel kuul jõudma läbirääkimistel oluliste punktideni.

Tööstusgrupi Norra Meremineraalide Foorumi peasekretär Egil Tjaland ütles, et süvamere piirkonnad on Norra eripära, sest seal on tugev avamere nafta- ja gaasibaas. Rühm pidas hiljuti Berliinis seminari, et arutada Norra ja Saksamaa tööstuse partnerlust süvamere kaevandamise valdkonnas.

„Kui keegi jõuab sinna esimesena, siis peaksime need olema meie“, ütles Walter Sognnes, Loke Marine Minerals'i tegevjuht, kes plaanib Norra metallilisi koorikuid kaevandada ja on hiljuti võtnud vastu kaks Ühendkuningriigi rahastatud uurimislepingut Vaikses ookeanis. „Me oleme suur kaluririik, me elame mere ääres, ookean on meie suurim ressurss... me ei kavatse ratast uuesti leiutada“.