Segadus eurorahaga. Kas toetusi on kasutatud piisavalt või siiski liiga vähe?
(18)
Rahandusminister Mart Võrklaev annab täna riigieelarve kontrolli erikomisjonis ülevaate Euroopa Liidu toetuste kasutamisest.
„Mul on hea meel, et komisjon Euroopa Liidu (EL) vahendite kasutuse vastu huvi tunneb. EL-i vahendid on suur võimalus meie riigi arendamiseks ja majanduse ergutamiseks, eelmisel perioodil on 4,4 miljardit eurot EL-i vahendeid Eesti arengusse ja majandusse tulnud ning nende vahendite kiire ja korrektse kasutuselevõtu nimel peame igal rindel töötama,“ rääkis rahandusminister.
„Möödunud neljapäeva valitsuse nõupidamisel vaatasime nii lõppeva kui ka uue perioodi rahade hetkeseisu üle ning leppisime kokku, kuidas EL-i raha rakendamisel ja meie majandusse suunamisel tempot kiirendada. Täna tutvustan neid ka komisjonile,“ sõnas rahandusminister, lisades, et vastu võetud otsuste eesmärk on toetuste rakendamise kiirendamine.
Vaja on konkreetseid otsuseid
Kahe perioodi ülemineku ajal on rahandusministeeriumi sõnul vaja ühiseid pingutusi, et toetused maksimaalselt majanduse elavdamisesse rakendada. Täna on Eesti vahendite kasutamise tempolt Euroopa Liidu tasemel esirinnas, kuid täiendavaks kiirenduseks on vaja konkreetseid otsuseid. Näiteks otsustati kabinetinõupidamisel, et ministeeriumid saavad ülesande 2023. aasta lõpuks kehtestada vähemalt 80% oma vastutusalas olevatest struktuurfondi perioodi 2021–2027 toetuse andmise tingimuste õigusaktidest. Kabinetis lepiti ka kokku, et rahandusminister hakkab andma valitsusele regulaarseid ülevaateid vahendite kasutamise seisust.
Praegu on uue perioodi meetmed järjest avanemas ja investeeringud käivitamisel, avatud on ka esimesed taotlusvoorud. Tänaseks on uue perioodi vahenditest rohkem kui 20% kohustustega kaetud ning toetuse saajatele on välja makstud esimesed 27 miljonit. „Toetused peavad jõudma Eesti majandusse nüüd ja kohe,“ ütles Võrklaev.
Raha on kasutatud liiga vähe?
Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul on eurorahasid kasutatud liiga vähe. „Maikuu alguse seisuga on Eesti kasutanud aastateks 2021–2027 mõeldud Euroopa Liidu tõukefondide 3,37 miljardist eurost 24,9 miljonit eurot ehk 0,7% ja taasterahastu 153 miljonist eurost, mille kasutamise tähtaeg on neli aastat lühem, ainult 19 miljonit eurot ehk 2% kogu summast,“ selgitas ta.
Eesti on alates taasiseseisvumisest saanud miljardeid eurosid tagastamatut välisabi. Valdav osa toetustest tuleb EL-i struktuurivahenditest, lisaks kasutab Eesti Šveitsi ning Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna saadud toetusi. Toetused lähevad pealmiselt Eesti majanduse, hariduse, taristu ja keskkonna edendamiseks.
Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon peab täna avaliku istungi, et arutada Euroopa Liidu toetuste kasutamist.
