VIDEO | Riigieelarve erikomisjon arutas Euroopa Liidu toetuste kasutamist
(11)
Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon pidas täna avaliku istungi, et arutada Euroopa Liidu toetuste kasutamist.
Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul on eurorahasid kasutatud liiga vähe. „Maikuu alguse seisuga on Eesti kasutanud aastateks 2021–2027 mõeldud Euroopa Liidu tõukefondide 3,37 miljardist eurost 24,9 miljonit eurot ehk 0,7% ja taasterahastu 153 miljonist eurost, mille kasutamise tähtaeg on neli aastat lühem, ainult 19 miljonit eurot ehk 2% kogu summast,“ selgitas ta.
Eesti on alates taasiseseisvumisest saanud miljardeid eurosid tagastamatut välisabi. Valdav osa toetustest tuleb ELi struktuurivahenditest, lisaks kasutab Eesti Šveitsi ning Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna saadud toetusi. Toetused lähevad pealmiselt Eesti majanduse, hariduse, taristu ja keskkonna edendamiseks.
Eesti taaste- ja vastupidavuskava on üleriigilise strateegia „Eesti 2035“ ja selle tegevuskava üks lisadest, keskendudes eesmärkidele ning reformidele ja investeeringutele, mida rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF), hõlmates kõiki taasterahastu sambaid ning adresseerides Euroopa Komisjoni poolt tehtud riigipõhiseid soovitusi koostoimes teiste ELi fondidega.
Kavandatud eurorahade kasutamine aastate lõikes on oluline
Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimehe Urmas Reinsalu sõnul käsitleti istungil eurorahade kasutamist aastatel 2014–2020 ja sellega seotud projektide elluviimist. Reinsalu ütles, et tegemist on majanduse ja riigi ressursside kasutamise koha pealt üliolulise teemaga. „Komisjoni istungil soovisime saada teavet valitsuse tegevuskavast, et perioodi lõpuks oleks tagatud kõikide eurorahade läbimõeldud kasutamine,“ märkis Reinsalu 2021–2027 mõeldud Euroopa Liidu tõukefondide osas.
Esimehe sõnul tuleb panna valitsusele südamele, et nad võtaksid tõsiselt arvesse Riigikontrolli seniseid soovitusi ja maandaksid riske, mis puudutavad ministeeriumide tegevuse ümberkorraldamist, et see eurovahendite kasutamist ei pärsiks. „Kavandatud eurorahade kasutamine aastate lõikes on väga oluline – suurusjärk miljard sellel aastal – ja aasta lõpus on komisjonil põhjust teemat uuesti arutada, et näha, kuidas valitsus on suutnud oma sihiseadet realiseerida,“ täiendas Reinsalu.
Riigieelarve kontrolli erikomisjoni aseesimehe Maris Lauri sõnul on positiivne see, et valitsus ja ministrid tajuvad probleeme ja on olemas tegevusplaan, kuidas eelmise perioodi struktuurivahendeid paremini kasutada ning praeguse perioodi vahendid kiiremini ja edukamalt kasutusele võtta. „Kuid pingutust on vaja suurendada kõiges ja vajadusel tuleb kiiresti muuta varem tehtud otsuseid,“ lisas Lauri.
Eesti on alates taasiseseisvumisest saanud miljardeid eurosid tagastamatut välisabi. Valdav osa toetustest tuleb ELi struktuurivahenditest, lisaks kasutab Eesti Šveitsi ning Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna saadud toetusi. Toetused lähevad pealmiselt Eesti majanduse, hariduse, taristu ja keskkonna edendamiseks.
Eesti taaste- ja vastupidavuskava on üleriigilise strateegia „Eesti 2035“ ja selle tegevuskava üks lisadest, keskendudes eesmärkidele ning reformidele ja investeeringutele, mida rahastatakse Taaste- ja Vastupidavusrahastust (RRF), hõlmates kõiki Taasterahastu sambaid ning adresseerides Euroopa Komisjoni poolt tehtud riigipõhiseid soovitusi koostoimes teiste ELi fondidega.
Erikomisjoni istungile olid kutsutud rahandusminister Mart Võrklaev, terviseminister Riina Sikkut, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ning riigikontrolör Janar Holm.
