Otsus tehti vaikselt mullu detsembris, mil Alexist sai maailma jõukaima filantroopilise sihtasutuse Open Society Foundations (OSF) juht.

Oma esimeses intervjuus ütles ta Wall Street Journalile, et enda isast on ta poliitilisem. “Nii väga, kui ma ka tahaksin raha poliitikast välja viia, siis seni, kuni teine pool seda teeb, peame ka meie seda tegema,“ ütles ta ajalehele. Alexi sõnul on ta mures Donald Trumpi Valgesse Majja naasmise pärast, mille tõttu võib ka oodata sihtasutuse rahalist rolli 2024. aasta USA presidendivalimistel.

OSF suunab aastas ligi 1,5 miljardit dollarit ühendustele, mis toetavad maailmas inimõigusi ja aitavad ehitada demokraatiat. Raha läheb ka ülikoolidele ja muudele haridusorganisatsioonidele. Hiljuti toetati Ukraina sõjas sõjakuritegusid dokumenteerivaid aktiviste. OSF sai 2018. aastal George Soroselt 18 miljardit dollarit ja eeldatavasti saab ta ka suurema osa tema ülejäänud varandusest, mille suuruseks hindab väljaanne Forbes ligi 7 miljardit dollarit.

Alex Soros tõusis 2017. aastal OSF fondis isa asetäitjaks. Ta kuulub ka fondi investeerimiskomiteesse, mis jälgib ka valdavat osa investeerimisfondi Soros Fund Managementi varadest.

Alex on oma töö raames palju reisinud ja tundnud huvi rahvusvaheliste probleemide vastu alates Ukrainast kuni Lääne-Balkani riikide, Lõuna-Aasia ja Kongoni.

Legendaarne George Soros teenis enda varanduse riskifondi investorina. Tema tuntuimaks panuseks on 1992. aastal Briti naela langusele panustamine ehk lühikeseks müümine, millega teenis ta kasumit rohkem kui 1 miljard dollarit.