Krüptovaluuta vallutab turgu: kuidas saaks Eesti kümne aasta pärast selles segmendis liider olla?

Fintech ja krüptoteenused on ammu meedia raamidest väljunud fenomen. Nad on hõivanud kindla koha majanduses ning ettevõtete ja eraisikute vara hulgas. Tegelikult on jutt teenustest, mida kasutavad miljonid inimesed üle kogu maailma.

Nende teenuste arengust sõltuvad tuhanded töökohad ning trendid paljude riikide hariduses ja seadusandluses. Sellest, miks on krüptotehnoloogia areng ja selle reguleerimine tähtis Eesti ja kogu Euroopa majandusele, rääkisime Mark Gofaizeni ja Mihhail Sherlega, kes on vanempartnerid konsultatsioonifirmas Gofaizen & Sherle, mille peakontor asub Tallinnas.

Mis on ühist krüptovaluutal ja internetil?

Uue tehnoloogia teke on ühiskonnale alati proovikivi. Näiteid ei ole raske leida: omal ajal tekitasid piisavalt vaidlusi nii elektri levik kui ka isiklikud sõiduautod. Kuid näiteid on ka lähemalt – interneti teke ja areng.

Interneti kui tehnoloogia aktiivset arengut saame jälgida alates 1990. aastast. Esimese kümne aastaga ületas interneti kasutajate arv 100 miljonit. Kui võrrelda seda krüptovaluuta kasutajate arvu kasvuga, siis näeme, et need peaaegu kattuvad: alates 2014. aastast on digitaalset vara omavate inimeste arv pidevalt kasvanud ning me ootame selle kasvu jätkumist. Portaali Crypto.com andmetel suurenes ainuüksi 2022. aastal krüptovaluuta omanike arv kogu maailmas 39%. Praegu arvatakse neid olevat ligi 425 miljonit. Seda on üsna palju isegi maailmamajanduse mastaabis.

Triple-a uuringu kohaselt omab USA-s krüptovaluutat 13% elanikkonnast, Indias 7%, konservatiivsel Saksamaal 4% ja Araabia Ühendemiraatides üle 27%. Erinevus on tingitud majanduse struktuurist, regulatsioonide paindlikkusest ja fintech-teenuste rollist konkreetses ühiskonnas.

Meil on kümme aastat aega, et liidriks tõusta

Juba praegu saab öelda, et krüptovaluuta ja plokiahelatehnoloogia on kümne aasta pärast majanduse arengu võtmetegurid. On tekkinud hulk ettevõtteid, mille puhul kasutatakse nimetust early adopters – need on suured krüptovaluutamakseid võimaldavad börsid ja taristu pakkujad. Digitaalse varaga kaubeldakse reguleeritud börsidel. Seejuures näeme pärast USA pangandussektori kokkuvarisemist üha sagedamini, et kaob korrelatsioon aktsiaturgudel kaubeldava vara ja digitaalsete finantsinstrumentide hinna vahel. See aga tähendab, et investorid on hakanud bitcoin'e ja teisi krüptovaluutasid nägema kaitstud varana, kuigi varem täitsid seda rolli kuld või riigivõlakirjad.

Virtuaalse vara pakkujate (Virtual Assets Service Providers, VASP) arv kasvab kogu Euroopas. Sajad sellised ettevõtjad töötavad Leedus, Poolas, Hispaanias ja Kanadas. Näeme, et kasvab nende klientide hulk, kes soovivad avada VASP-i AÜE-s. Seejuures oli Eesti esimene EL-i riik, kes lubas virtuaalse vara operaatorid oma ametlikule turule. Paraku tegi regulatsiooni karmistamine selle krüptokapitali jaoks ebaatraktiivseks ja ettevõtted liikusid teistesse riikidesse. Praegu on Euroopa turu liider Leedu.

Lähenemine krüptovara riiklikule reguleerimisele võib olla väga erinev. EL-is kehtestatakse lähiaastatel üsna ranged MiCA regulatsioonid, millega soovitakse majandusharu kontrolli alla võtta ja tagada selle läbipaistvus. Praktikas võib see aga viia selleni, et ettevõtted ja ettevõtjad lahkuvad teistesse jurisdiktsioonidesse. Üheks selliseks on AÜE. Siin on võimud loonud soodsa maksukeskkonna ja andnud võimaluse saada rohkem litsentse mitmesuguse tegevuse jaoks alates krüptobörsist kuni marketplace´ideni. Samuti lubatakse ettevõtetel repatrieerida kuni 100% kasumist. Kõik see räägib võimude soovist meelitada riiki krüptovaluutaettevõtteid ja saada uue tehnoloogia maailmakeskuseks.

On riike, kus krüptovaluuta on juba tunnistatud maksevahendiks riiklikul tasandil. Nende hulka kuulub näiteks El Salvador, kus krüptovaluuta on kasutuses võrdselt USA dollariga.

Järgnevatel aastatel on turule sisenemine üha raskem ja kallim, mistõttu on oma territooriumile krüptotehnoloogia lokaliseerimise strateegia üks tõhusamaid. Kuni traditsiooniline äri ja finantsettevõtted on passiivsemad, saavad selle niši täita eraettevõtjad ja kasvatada selle baasil uusi ükssarvikuid.

Me näeme krüptovaluutade ja plokiahelatehnoloogia tähtsuse kasvu nii Eesti kui ka Euroopa Liidu majanduse arengule tervikuna. Järgmised kümme aastat määravad maailmamajanduse uue maastiku ja turureeglid keskpikas vaates.