„Väga paljud asjad on saanud siin viimase 14 kuu jooksul peale Venemaa täiemahulise agressiooni algust Ukraina suhtes veel täiendavalt ära teha. Nii et ma arvan, et kui Venemaa oleks tahtnud midagi teha energeetiliselt meie vastu, siis kõige nõrgem hetk oli pigem eelmisel talvel. Järgmine talv on kindlasti juba oluliselt suurem varustuskindlus tarbijatele ja oluliselt väiksemad riskid selleks, et hoida tuled põlemas ja kodud soojas siin Eestis,“ rääkis Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

Algselt oli Balti riikidel kavas Venemaaa elektrivõrgust täielikult eralduda 2025. aasta lõpuks, kuid hiljuti leppisid kolme riigi peaministrid kokku, et lahkumist tuleb kiirendada. Kliimaminister Kristen Michali sõnul on kõik tööd graafikus.

„Ütleme nii, et energeetikas ikka see, mida Venemaa Ukrainas toimetab, on ikkagi julgeolekuküsimus, mis tähendab seda, et uute ühenduste loomine ja sellise oma sageduse hoidmine ja oma võimsuste loomine on hädavajalik. Nii et me saame hakkama, me oleme graafikus ja kõik tööd liiguvad praegu plaanipäraselt,“ rääkis Michal.

Vaata videot ERR-ist!