Statistikaameti analüütik Jane Leppmets tõi välja, et 2023. aasta esimeses kvartalis müüdi teenuseid mitteresidentidele 2,7 miljardi ja osteti neilt 2,1 miljardi euro eest. „Teenuste väliskaubanduse bilanss oli 558 miljoni euroga ülejäägis. See on 125 miljoni euro võrra suurem kui eelmise aasta samal perioodil,“ lisas Leppmets.

Äriteenuseid eksporditi enim

Aasta esimeses kvartalis eksporditi enim ehk 810 miljoni euro eest muid äriteenuseid, sh muid ettevõtlust abistavaid teenuseid. Sellele järgnesid 654 miljoni euroga transporditeenuste, sh kaubaveoteenuste maanteel, ning 586 miljoni euroga telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste, sh arvutiprogrammide koostamise ja nõustamisega seotud teenuste eksport.

2022. aasta sama perioodiga võrreldes kasvas enim muude äriteenuste, reisiteenuste ning telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste müük mitteresidentidele. Ainsana vähenes hooldus- ja remonditeenuste eksport.

Esikohal Soome

Peamine teenuste ekspordipartner esimeses kvartalis oli Soome, kuhu osutati enim reisiteenuseid. Sellele järgnesid Rootsi, kuhu müüdi enim transporditeenuseid, ning Läti, kuhu osutati kõige enam muid äriteenuseid. Mainitud kolme riiki kasvas teenuste müük ka enim – Soome 76 miljoni, Lätti 38 miljoni ning Rootsi 34 miljoni euro võrra. Soome osutati mullusest enam reisiteenuseid, Lätti muid äriteenuseid ning Rootsi transporditeenuseid.

Enim vähenes teenuste eksport Venemaale (52 miljoni euro võrra) ja Šveitsi (23 miljoni euro võrra). Nendesse riikidesse müüdi eelmisest aastast vähem transporditeenuseid.

Ka impordis olid esikohal äriteenused

Esimeses kvartalis imporditi kõige enam ehk 650 miljoni euro eest muid äriteenuseid, sh muid ettevõtlust abistavaid teenuseid. Sellele järgnesid 608 miljoniga transporditeenuste, sh kaubaveoteenuste merel, ning 398 miljoni euroga telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste, sh arvutiprogrammide koostamise ja nõustamisega seotud teenuste ost mitteresidentidelt.

Enim kasvas esimeses kvartalis mullusega võrreldes telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste, muude äriteenuste ning reisiteenuste import. Ainsana vähenes transporditeenuste ost mitteresidentidelt.

Peamine teenuste impordipartner aasta esimeses kvartalis oli, nagu ekspordi puhulgi, Soome, kust osteti enim transporditeenuseid. Järgnesid Saksamaa, kust osteti enim transporditeenuseid, ja Iirimaa, kust peamiselt imporditi muid äriteenuseid. Enim kasvas teenuste import Iirimaalt (42 miljoni euro võrra), Leedust (41 miljoni euro võrra) ja Lätist (24 miljoni euro võrra). Iirimaalt osteti mullusest enam muid äriteenuseid, Leedust telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuseid ning Lätist reisiteenuseid. Enim vähenes teenuste import Venemaalt (31 miljoni euro võrra), Suurbritanniast (15 miljoni euro võrra) ja Valgevenest (11 miljoni euro võrra). Venemaalt ja Valgevenest osteti mullusest vähem transporditeenuseid ning Ühendkuningriigist muid äriteenuseid.

Teenuste väliskaubanduse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet koostöös Eesti Pangaga majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti eksportivatel ja importivatel ettevõtetel.