VIDEO | Kinnisvaraturu ülevaade: enamik peresid ei saa praegu uusarenduse korterit endale lubada

Teisipäeval, 13. juunil kell 10.30 toimus kinnisvaraturu hetkeseisu analüüsiv ja selgitav infotund. Kinnisvara- ja laenuturul toimuvat selgitasid Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja, eluasemelaenude valdkonna juht Anne Pärgma ning kinnisvara ja ehituse osakonna juhataja Ero Viik.

Swedbanki ökonomisti Marianna Rõbinskaja sõnul on kinnisvaraturul suuresti langenud nõudlus, aga pakkumised on seevastu tõusnud. „Aprillis ja mais turg veidi elavnes, kuid turg ei ole siiski taastunud – pigem on rahulik aeg,“ nentis Rõbinskaja.

Eelmine aasta oli kinnisvaraturul pakkumiste madalseis. „Viimasel kahel aastal erakordselt tugev hinnakasv, kuna netopalk on samuti tõusnud. Uusarenduste puhul peegeldab hind neid kortereid, mis broneeriti poolteist aastat tagasi,“ ütles Rõbinskaja. Arendaja pakub uusarenduste hinnaks 4500 eurot ruutmeetri kohta. Ei ole oodata, et uusarenduste hinnad langevad. Arendajatel on finantsiline seis hea, nõudlus on uusarenduste järele tugevalt kasvanud, seega saavad arendajad küsida korterite eest kõrgemat hinda.

Korterite taskukohasus jätkab langemist

Rõbinskaja sõnul on korterite taskukohasus kõrgete intressimäärade tõttu tugevas languses, kuigi inimeste netopalk on tõusnud. „Korterite hinnad on hakanud palgakasvu tõttu tõusma,“ nentis ta. Tallinna elanike netopalk kasvas esimeses kvartalis koguni 13,6%. Sellest saab ka järeldada, et inflatsioon on taandumas. „Uue kodu soetamine ei vasta enamike perede rahalistele võimalustele,“ ütles Rõbinskaja.

Ta lisas, et taskukohasus jääb küll lähiajal madalaks, kuid palgakasv tugevneb. Pealinna elanike netopalga kasv ületas esimeses kvartalis korterite hinnakasvu. Swedbanki hinnangul jääb see trend sel ja järgmisel aastal püsima, kuna palgatõus jääb tugevaks. Inflatsioon on hoogsalt taandumas, mistõttu hakkab ka reaalpalk järk-järgult kasvama. Sellele vaatamata võtab majapidamiste ostujõu taastumine 2021. aasta tasemele veel oluliselt aega. Hinnad näitavad püsivust – mais olid järelturu hinnad keskmiselt vaid 3% madalamad võrreldes eelmise aasta hinnatipuga.

Swedbanki eluaseme laenude juhi Anne Pärgma sõnul võetakse küll praegu laenu, kuid seda oluliselt väikesemas mahus, kui varem. Keskmine laenusumma on 121 000 eurot. „Kõige rohkem võetakse kodulaenu Harjumaal,“ ütles Pärgma. Ta lisas, et enim võetakse laenu korteri ostuks, kuid ka laenud uute majade ostuks on viimasel ajal tõusnud. 58% laenuvõtjate omafinantseeringu summa on alla 30 tuhande euro ja laenuvõtjatel läheb Pärgma sõnul ligikaudu 30 kuud aega, et omafinantseeringuks vajalik rahasumma kokku saada.

Suur osa laenudest (42%) võetakse kahe peale, et igakuist laenumakset vähendada.

Vanemate korterite hinnad on langemas

Kinnisvara ja ehituse osakonna juhataja Ero Viigi sõnul on kasvanud inimeste huvi tänases kodus paranduste tegemiseks. „Vanemate korterite hinnad on langustrendis, uute korterite hinnad ei ole aga langenud,“ sõnas Viik. Tema hinnangul on ärikinnisvaras praegu fookuseks kontoripinnad.