Kliimaminister Michal: Eesti on taastuvenergeetikas tegija, kuid loorberitele puhkama jääda ei saa

Eesti energeetika peamine fookus on taastuvenergia arengu kiirendamisel, elektrisüsteemi Venemaast lahtiühendamisel ja maavarade varustuskindlusel, ütleb kliimaminister Kristen Michal.

„Möödunud aastal oli energeetika täis väljakutseid – Venemaa sõda Ukrainas pani ümber mõtestama energeetika toimimise mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas,“ sõnas kliimaminister Kristen Michal. „Lisaks seniste tarnekanalite kiirele ümberkorraldamisele on selge siht muuta kogu valdkond keskkonnasäästlikumaks ja vähendada sõltuvust kolmandatest riikidest.“

„Eesti paistab Euroopa Liidu riikide seas esile, oleme juba praegu taastuvenergia osakaalult neljandal kohal ja soojamajanduses teisel kohal. Valdkonnas tuleb kavakindlalt edasi toimetada, et hoida kokku tarbijate energiakulusid ning vähendada Eesti ettevõtluse keskkonnajalajälge, mis aitab teiste riikidega konkurentsis püsida,“ lisas Michal.

Suur eesmärk 2030. aastaks

Eesti võttis eelmisel aastal eesmärgiks, et 2030. aastaks katame kogu Eesti elektritarbimise taastuvenergiaga. „Seetõttu on prioriteet kiirendada võrguarendusi, saada hoog sisse meretuulikute ja salvestustehnoloogiate arengule ning kiirendada selleks kõigeks vajalikke loamenetlusi,“ lausus Michal.

Möödunud nädalal saatiski minister kooskõlastusringile taastuvenergia loamenetluste kiirendamise eelnõu. Juulis hakkab kehtima ka eelmisel aastal välja töötatud tuulikutasu, mis hakkab tooma merel ja maismaal tuuleenergeetika arendamisest saadava kasu ka kohalikule kogukonnale. Samuti jätkatakse taastuvelektri vähempakkumiste korraldamist.

„Lisaks kõrgetele elektrihindadele on tarbijatele mõju avaldanud ka kaugkütte hinnatõus. Tarbijaid on toetatud kahel kütteperioodil kokku 282 miljoni euroga, et leevendada kiirelt kerkinud energiahindade mõju, kuid vajame jätkusuutlikumaid lahendusi,“ ütles minister.

Energiatõhusust tuleb suurendada kõigis valdkondades

Eesmärgi täitmist toetab hiljuti valminud süsinikneutraalsele soojus- ning jahutusmajandusele üleminekut käsitlev uuring, mis pakub välja selleks võimalikud stsenaariumid ja erinevad energiaallikad. Seal hulgas on näiteks geotermaalenergia, mille osas käib pilootprojektide ettevalmistamine ja käivitamine. Samal ajal on väljakutseks energiatõhususe suurendamine kõigis valdkondades.

Eesti tõstis ka laiemalt taastuvenergia eesmärki – aastaks 2030 peaks taastuvenergia moodustama vähemalt 65 protsenti riigisisesest tarbimisest. Eelmisel aastal moodustas taastuvenergia esialgsetel andmetel umbes 37 protsenti energia lõpptarbimisest.

Sõja tõttu oli möödunud aasta märgilisemateks arenguteks Venemaa torugaasi Eestisse importimise keelustamine, riigi strateegilise gaasivaru loomine ning rekordkiirusel Pakrineemele LNG ujuvterminali vastuvõtuvõimekuse rajamine. Praegu sisustavad Eesti ja Läti koostöölepet, et Pakrineeme sadam maagaasi tarneprobleemide korral kasutusele võtta.

Balti riigid on plaanis Venemaast desünkroniseerida

Samuti jätkub töö kolme Balti riigi elektrisüsteemide sünkroniseerimiseks Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga. 2023. aasta alguses pingestati Balti-Tartu kõrgepingeliin ja käivitus Eesti esimene sünkroonkompensaator. Kõik liitumiseks vajalikud investeeringud ja protsessid peavad valmis saama 2025. aastaks, et siis Venemaa elektrisüsteemist lahti ühenduda.

„Rohepöörde võtmes on fookusesse tõusnud vajalike tulevikumaavarade uurimine ja kasutuselevõtu võimaluste edendamine, samuti ehituseks vajalike ressursside varustuskindlus. Peame leidma kompromisse ehitusmaavarade kasutuselevõtu ja kohalike omavalitsuste huvide vahel ning selle nimel jätkub maakondlike ehitusmaavarade teemaplaneeringute koostamine ja elluviimine,“ lisas Michal.