Ekspert: Vanade korterelamute kaasajastamisel ei kasutata turu võimalusi

„Innovatiivne lahendus vanade korterelamute rekonstrueerimiseks pole seni leidnud turul aktiivset kasutamist, kuigi kokkuvõttes on korteriühistutele tehaseelementide kasutamine soodsam ja vähendab rekonstrueerimistöödele kuluvat aega,“ kommenteeris Balti Vara Ehitus OÜ juhataja Meelis Karro rekonstrueerimisturu olukorda.

Vaatamata sellele, et korterelamute rekonstrueerimist tehaseelementidega toetab KredEx Tallinnas ja Tartus koguni 50% ulatuses, pole Balti Vara Ehitus OÜ juhataja Meelis Karro sõnul turul rekonstrueerimistegevus alanud. Kuigi tehaseelementidega rekonstrueerimise pilootprojekt on lõppenud ei ole uusi objekte näha.

Aprillis avatud Kredexi toetusmeetmele esitati korterühistu taotlusi ikka veel vana meetodi põhimõttel rekonstrueerimiseks, sest eeltöö ja vajalike dokumentide vormistamine oli varasemalt tehtud. „Kuigi Eestis oleks võimalik seda tehnoloogiat kasutades saavutada oluline mastaabiefekt, sest tüüpplaneeringuga korterelamuid on nn magalarajoonides hulganisti,“ tõdes Karro.

Aeg tiksub

Praegused taotlused on tehtud krohvitud välisfassaadi lahendusena ja elementide kasutamist kahjuks veel ei ole. Mõned teadlikumad lahendused olid neil, kellel konsultandid olid kursis kaasaaegsemate võimalustega. „Näiteks Pärnust esitati kaks taotlust projekteerimis-ehitushankele,“ sõnas Karro. Ta lisas, et kuna korterelamute rekonstrueerimisel eeldab elementide kasutamine terviklahendust, on korteriühistutel vaja teha hange, kus sõlmitakse töövõtuleping ühe ehitusettevõtjaga, kes teostab nii projekteerimistöö kui ka ehituse peatöövõtu. „Lihtsus peitub selles, et puudub vajadus korraldada kaks hanget eraldi ja sellest johtuvalt on võimalik kogu protsessile kuluvast ajast kokku hoida pool aastat,“ prognoosis Balti Vara Ehitus OÜ juhataja.

Karro sõnul oleks sujuva hoonete rekonstrueerimistempo tagamiseks juba praegu vaja elementide projekteerimist ja tootmist. „Kui täna võtta hoone rekonstrueerimisse, siis reaalselt hakkavad ehitustööd järgmisel kevadel, seega aega meil niisama tühja lasta ei ole,“ tõdes ta. Kuigi kohtutud on Kredexi inimestega ja räägitud uue lahenduse majanduslikust kasust ja saadud nõusolek, et senised krohvitud fassaadilahendustaotlused võib ümber teha elementlahenduseks, eeldab muutus korteriühistute üldkoosolekul ka vastava otsuse tegemist.

„Oleme praegu läbirääkimise faasis kolme korteriühistuga kellest kaks on positiivsed aga kolmas mitte. Otsuse langetamiseks napib inimestel lihtsalt veel teadmisi,“ tõdeb Karro. „Kuigi Tartus on tehases eeltoodetud väliseina elemente kasutatud Nõva 3 kortermaja rekonstrueerimisel. Need tööd on lõppenud ning kahel objektil veel ehitustööd kestavad, on info visa levima. Samas julgustaks korteriühistuid asja kaaluma, sest positiivset tagasisidet on juba kogunenud. Pealegi tuleb 50% toetusega eelarve maksumus isegi 10% soodsam, kui numbritest rääkida,“ lisas ta.

Enamikul ajal korteriühistute üldkoosolekutel ongi inimestele tulnud selgitada ehituselementide tehnilisi üksikasju ja toimimist. „Küsitud on kuidas ventilatsioon sellise lahendusega toimib ja ega külmasildasid teki, isegi seda on uuritud kas aknad ripuvad maja küljes,“ muigab Karro. „Kui arvestada sellega, et rekonstrueerimislaen võetakse ühistule pikemaks ajaks, mõnikord lausa 30neks aastaks, siis tasub kaasaegseid lahendusi kasutada küll.“

Eesti Puitmajaliit: tehaseline rekonstrueerimine on suur samm edasi

„Eesti majatehastel on tänaseks saadud kogemus kümnekonna korterelamu tehaselisel rekonstrueerimisel ja teist samapalju on hetkel töös,“ sõnas Eesti Puitmajaliidu juhatuse esimees Martin Talts. Ta lisas, et selle käigus on toodet edasi arendatud, tegemist on tulevikulahendusega. „Lisasoojustuspaneelidega rekonstrueerimine pakub üle kahe korra ajalist kokkuhoidu, paremat kvaliteeti ja on lõpptarbijale tänase toetusskeemi juures ka hinnalt soodsam. Õigupoolest on tehaseline rekonstrueerimine ainus viis, kuidas läbida nö rekonstrueerimismaraton eesmärgiks seatud ajaraamis,“ lisas ta.

Täna on suureks väljakutseks sellise rekonstrueerimise laiem ja jõulisem tutvustamine kõigile turuosalistele – korteriühistutele, tehnilistele konsultantidele /omaniku järelevalvele , märkis Talts. „Siin saaks lisaks majatootjaile ja ehituse peatöövõtjale rohkem ära teha ka toetuste jagaja, korraldades tutvustavaid üritusi, tootes infomaterjale jmt, et võimendada positiivset kogemust. Ühtlasi näen elanike teavitamisel suurt potentsiaali Korteriühistute Liidul, kes autoriteetse esindusorganisatsioonina saaks siin palju kaasa aidata.“ Taltsi sõnul on tehaseline rekonstrueerimine on suur samm edasi ja see peaks kujunema eelistatuimaks meetodiks sellest aastast alates.