Riik kavandab suunata tööalase konkurentsivõime tõstmiseks täiendavad 14 miljonit eurot

Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo saatis kooskõlastusringile määruse, millega rahastatakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondist ja riigieelarvest järgmise nelja aasta jooksul 14 miljoni euro eest täiendavaid tegevusi, mis aitavad tööturult eemale jäänud või seal ebasoodsamas olukorras inimestel tööle saada ja hõives püsida. Toetus on mõeldud omavalitsustele ja organisatsioonidele, kes suudavad lisaks töötukassa teenustele pakkuda tööturul nõrgemas seisus olevatele inimestele lisatuge.

Toetust võivad saada projektid, mis on suunatud eelkõige mittetöötavatele 16–29-aastastele noortele ja nende tugivõrgustikule, pererändega saabunud uussisserändajatele, rahvusvahelise kaitse saajatele ja romadele, vanemaealistele ning mittetöötavatele inimestele, aga ka tööturul haavatavamas olukorras olevatele naistele, kes vajavad tööle saamiseks enam tuge ja võimestamist.

„Mida kauem on inimene tööta, seda keerulisem ja kulukam on teda tööturule tagasi tuua, sest vähenevad tema töövalmidus ja motivatsioon ning vananevad ka tema oskused. Ühtlasi suureneb vaesusesse sattumise risk, millega kaasnevad omakorda terviseriskid, probleemid peresuhetes ja sotsiaalne tõrjutus. Noorte suur tööpuudus mõjutab omakorda noore tulevikuväljavaateid ning suurendab töötuks jäämise riski edasises elus. Eesti tööjõu-uuringu andmetel oli 2022. aastal oli mitteõppivaid või -töötavaid noori vanuses 16–26 aastat 16 000 ning pikaajalisi töötuid oli 10 500. Sihtrühma kuuluvad inimesed vajavad toimetulekuks tihti perekonna, kohaliku omavalitsuse või riigi abi,“ ütles majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo.

Määruse kohaselt kuulutab riigi tugiteenuste keskus augustis-septembris toetuste andmiseks välja projektikonkursid ning taotlejateks võivad olla kohalikud omavalitsused, omavalitsusliidud, omavalitsuste arenduskeskused, valitsusasutused või nende hallatavad riigiasutused või teised juriidilised isikud.

Noorte osas jätkatakse noortegarantii tugisüsteemi rakendamiseks vajalike tegevuste rahastamisega, mis võimaldab kohalikel omavalitsustel jätkuvalt pakkuda proaktiivselt teenuseid abivajavatele noortele, leides nad üles, võttes nendega ühendust ning pakkuda abi, et leida koos tee kas haridusse või tööturule.

Enam individuaalset tuge vajavate sihtrühmadeks on ka liikumis-, nägemis- või kuulmispuudega inimesed, kelle puhul on oluline jälgida, et osalejatele oleks tagatud ligipääs tegevustele olenemata nende erivajadusest.

Statistikaameti andmetel oli töötuse määr Eestis 2022. aastal 5,6 protsenti. Seejuures on töötuse määr kõrgeim Kirde-Eestis, kuid kõige rohkem on töötuid Põhja-Eestis. 2022. aastal oli Statistikaameti andmetel Eestis pea 40 000 töötut, kes nii nagu ka mitteaktiivsed koonduvad peamiselt Põhja-Eestisse (21 000), jäädes muudes piirkondades oluliselt alla 10 000. Mitteaktiivsete arv vähenes 2022. aastal eelmise aastaga võrdluses, kuid haiguse või vigastuse tõttu tööturult eemal olijate arv suurenes 39 000 võrra. Heitunute arv suurenes aastaga 2700 võrra ja jõudis 11 600-ni.

Noorte töötus kasvas järsult COVIDi kriisi tõttu ja selle tase on püsinud kõrge siiani. Aastal 2022 tõusis oli noorte töötusemäär järsult 18,6 protsendini, kuid vaatamata langusele 2023.aasta I kvartalis, mil noori töötuid oli 6200 ning noorte töötuse määr langes 11,5 protsendini, on see siiski oluliselt kõrgem kui üldine töötuse määr.