Saksamaa majandusministri Robert Habecki sõnul võib Saksamaa olla sunnitud tööstusvõimsust vähendama, kui Ukraina gaasitransiidilepingut Venemaaga ei pikendata. Leping lõppeb järgmise aasta lõpus.

Saksamaa majandus kannatab

Habeck, kes on ka riigi asekantsler, ütles esmaspäeval Ida-Saksamaal toimunud majanduskonverentsil, et valitsus peaks vältima „sama vea kordamist“. Habecki sõnul ei tohiks Saksamaa eeldada, et riigi majandus jääb gaasitarne lõppemisel puudutamata.

Habeck lisas, et Saksamaa peab gaasi puudujäägi korvamiseks hakkama Ida-Euroopa riikidesse gaasi eksportima ja selle tulemusena võidakse Euroopa suurima majanduse tootjate tarneid piirata.

„Ei ole teada, milliseks olukord kujuneb,“ ütles Habeck Bad Saarowi linnas toimunud foorumil. Seega on Saksamaa põhjarannikule kavandatav LNG-terminal, mis on tekitanud kohalike elanike ja keskkonnaaktivistide vastuseisu - hädavajalik, et säilitada gaasivarustus nii Ida-Saksamaal kui ka Ida-Euroopas, märkis ta.

Suure tõenäosusega transiidilepingut ei pikendata

Kuigi Ukrainas käib sõda, teenib riik transiiditasusid edasi, sest lubab Venemaa gaasil voolata läbi oma territooriumi Austriasse, Slovakkiasse, Itaaliasse ja Ungarisse. Isegi, kui tarned jätkuvad pärast 2024. aastat, on ebatõenäoline, et praegust transiidilepingut pikendatakse sarnastel tingimustel. Seda eelkõige seetõttu, et lepingu pikendamisele puudub poliitiline tugi, selgus eelmisel nädalal avaldatud globaalse energiapoliitika keskuse (Center on Global Energy Policy) aruandest.

„Ukraina ja Venemaa vaheliste läbirääkimiste toimumine transiidilepingu pikendamise üle on praeguses olukorras väga ebatõenäoline,“ ütlesid raporti autorid Anne-Sophie Corbeau ja Tatjana Mitrova.