Neivelt: pankadelt tuleb võtta rohkem raha. Liiga suur kasum on oht meie majandusele
(64)
Endine pangajuht Indrek Neivelt leiab, et valitsus peaks pankade kasumi maksustamisel olema palju jõulisem. Majandusele on kasulikum võtta riigieelarve täitmiseks rohkem raha pankade kasumist, kui korjata paari miljoni euro kaupa erinevaid sektoreid kõrgemalt maksustades.
Valitsus otsustas oma maksupaketis pankade kvartaalse avansilise tulumaksu tõsta 14%-lt 18%ni. Üldine tulumaksu määr tõstetakse Eestis aga 22%ni. Rahandusminister Mart Võrklaev põhjendab pankade väiksemat maksumäära vajadusega jätta finantsasutustele kätte rohkem raha, mida läbi ettevõtete majandusse tuua. „Eriti oluline on see Eesti kohalike pankade jaoks, kes soovivad kiirelt kasvada ja panustavad jõuliselt nii meie reformidesse kui regionaalsesse arengusse läbi kohalike ettevõtete laenu andmise,“ oli Võrklaeva selgitus.
Neivelt toob oma Facebooki postituses välja, miks selline põhjendus ei päde. „Tegelikult ei ole mingit vahet kas avansiline tulumaks on 22 või 18%. Ei üksikutele pankadele ega ammugi mitte süsteemile tervikuna,“ leiab ta. Neivelt toob näite, et LHV ja Coop pank teenivad sellel aastal kokku umbes 200 miljonit eurot kasumit. Sellest 4% (18% ja 22% maksumäära vahe) on 8 miljonit eurot. Selle rahaga saaks rohkem laene välja anda umbes 80-100 miljoni euro jagu. Arvestades, et neil kahel pangal on laene kokku 5 miljardi euro eest ja meie pangandussüsteemis on laene tervikuna 27 miljardi euro eest, siis liigitub 80-100 miljonit eurot Neivelti ütlusel pigem arvutusveaks. „Igal juhul ei mõjuta see majanduskasvu,“ leiab ta.
Laenubuumi ärahoidmiseks oleks majandusele kasulikum, kui pankadelt suurem kasumimaks võetakse.
Majandusele oleks hoopis kasulikum, kui pankadelt korjataks ära rohkem raha, et hoida ära selle pumpamist laenudesse. Kui uskuda Eesti Panga prognoosi, siis teenivad pangad sellel aastal tavalise poole miljardi euro asemel üle miljardi euro kasumit, toob Neivelt välja. „Kas nad maksavad 18 või 22% tulumaksu on marginaalne teema. Laenuportfelli saaks selle kasumi abil kasvatada ligikaudu 10 miljardit eurot,“ selgitab Neivelt. Kuna Eestis tegutsevate pankade kohalik laenuportfell on 27 miljardit eurot, siis saaks laenumaht kasvada rohkem kui kolmandiku. „Seda on liiga palju ja sellise kasvu korral tekivad omakorda palju suuremad riskid,“ hoiatab ta. „Laenubuumi ärahoidmiseks oleks majandusele kasulikum, kui pankadelt suurem kasumimaks võetakse,“ leiab ta.
Pankade kõrgemalt maksustamisele leiab Neivelt veelgi pooltargumente. Ta toob välja ka õiglustunde. „Euribori tõusust tulenev poole miljardi lisakasumi teenimine on pigem ikka loteriivõit ja valitsus ei peaks viie ja kolme miljoni kaupa erinevaid sektoreid kõrgemalt maksustama. Olgem ausad, see mõne miljoni korjamine on protsess, mis ettevõtjate motivatsiooni kindlasti ei tõsta,“ pakub ta.
Neivelt ütleb, et Leedu leidis pankade maksustamise palju intelligentsemalt: solidaarsusmaks pankadele kaheks aastaks. Maksustatakse pool netointressitulust, mis ületab poole võrra viimase kolme aasta keskmist. Sellega plaanib Leedu korjata aastas 200 miljonit eurot. Neivelti sõnul on meil sarnane pangandusturg, ainult veidi väiksem. See oleks aga piisav, et meil tekiks aastas 150 miljonit eurot lisa eelarvetuludesse ja paari aasta pärast saaks naasta normaalse süsteemi juurde, pakub Neivelt.
