Riigikassa esindaja Digna Lapiņa sõnas Läti Delfile, et kodanike võlakirjade kogusumma on ületanud 100 miljoni euro piiri. Kui mullu investeeriti kogu aasta jooksul võlakirjadesse 14,7 miljonit eurot, siis tänavu on lätlased võlakirju vähem kui poole aastaga ostnud enam kui 87 miljoni euro väärtuses, mida on kuus korda rohkem kui 2022. aastal kokku.

Eksperdid on kindlad, et huvi kasvab veelgi. Läti on nimelt stabiilselt tõstnud riigivõlakirjade intressimäära, mis jääb olenevalt tähtajast vahemikku 3,8 kuni 4,05 protsenti. Nii saab 100 euro eest võlakirju ostev lätlane 12 kuu pärast tagasi 100 eurot pluss 3,9 protsenti intressi. Samal ajal pakuvad pangad aastase hoiuse puhul 2–3,5 protsenti intressi.

Keskmiselt investeeritakse riigivõlakirjadesse 1,5 miljonit eurot päevas ning kõige populaarsem tähtaeg on 12 kuud – selle kasuks on otsustanud lausa 78% lätlasi, kes võlakirju ostnud on. Riigikassa andmeil on investeeritakse sel moel 12 kuuks keskmiselt 30 000 eurot.

Ekspertide sõnul on riigivõlakirjad turvaline valik. „Kui su raha kogub endiselt madala tootlusega hoiusel tolmu, siis on Läti riigile raha laenamine suurepärane ja turvaline alternatiiv,“ kirjutas Capitalia investeerimisfondi juht Juris Grišins LinkedInis.

Seda kinnitas SEB finantsturu osakonna juht Andris Lāriņš: „Võlakirjad on väga hea alternatiiv hoiukontodele, hoiustele ja muudele „garanteeritud“ tootlusega toodetele.“

Läti riigi võlakirju saab osta iga Läti elanik. Sisuliselt laenab inimene Läti riigile raha teatud tähtajaks fikseeritud intressimääraga. Riigivõlakirjadelt saadavat tulu ei maksustata Lätis tulumaksuga, erinevalt aktsiate või teiste finantsinstrumentide müügist saadavast kasumist. Ühe võlakirja nimiväärtus on üks euro ning vähim ostusumma on 50 eurot.