USA keskpank pani intressitõsted pausile, kuid Euroopa Keskpangalt sama ei oodata
(2)
Peale kümmet järjestikust intressitõstet ütles Föderaalreserv, et nüüd peetakse pausi. Neljapäeval teatab enda otsusest ka Euroopa Keskpank.
Kuigi USAs jäi intressitõste seekord tulemata, andis keskpank siiski mõista, et järgmine intressitõste võib tulla juba juulis ning intresside tase võib jõuda kõrgemale, kui varasemalt arvatud. Keskpanga presidendi Jerome Powelli sõnul on inflatsioon olnud üllatavalt püsiv ning tööturg tugev.
„Komitee arvas, et kohane on tempot aeglustada, kuid ainult pisut,“ märkis Powell. See annab tema sõnul edasiste otsuste tegemiseks rohkem informatsiooni ning majandusele rohkem aega kohanemiseks.
Finantsturu prognooside kohaselt tõstab föderaalreserv juuli kohtumisel 71,9% tõenäosusega intresse 0,25%. Tõenäosus kasvas pärast kohtumist, kui eilsete hinnangute kohaselt oli selle tõenäosuseks 60,3%. Teist tõusu hetkel ei usuta.
USA keskpank säilitas baasintressimäära vahemikus 5%-5,25%. Maikuu inflatsioon langes teisel pool Atlandi ookeani 4% peale.
Euroopa Keskpanga kord
Nüüd on tähelepanu Euroopa Keskpangal, mille otsused mõjutavad siinseid laenuvõtjaid - nii eraisikuid kui ettevõtteid. Nii ökonomistid kui turg ootavad, et EKP kergitab neljapäeval hoiustamise intressimäära senise 3,25% pealt 3,5% peale.
Euroalal langes inflatsioon oktoobri 10,6% pealt maikuuks 6,1% juurde. See on endiselt rohkem kui kolm korda kõrgem kui EKP eesmärk 2% peal ning ületab ka EKP baasintressimäära.
EKP on varasemalt viidanud, et intressimäärade tõstmist ei lõpetata enne kui ilma volatiilsemate elementideta alusinflatsioon näitab selget langust. Kuigi mais alusinflatsioon langes, siis oli Financial Timesi sõnul tegu peamiselt Saksamaa subsideeritud 49 eurose ühistranspordipileti kasutuselevõtu mõjuga.
Selle kuu alguses ütles EKP president Christine Lagarde, et endiselt pole selgeid tõendeid selle kohta, et alusinflatsioon on saavutanud oma haripunkti. Ta hoiatas, et aina olulisemaks inflatsioonivedajaks on saamas palgasurve, mis on euroalal kerkimas.
Kui mullu neljandas kvartalis kerkisid euroalal palgad aastavõrdluses 4,8%, siis esimeses kvartalis kerkis palgatõus 5,2%.
Üheks tugevaks inflatsiooni kergitavaks teguriks võib ökonomistide sõnul olla algav turismihooaeg. Deutsche Banki ökonomisti Mark Walli sõnul võib see olla piisav, et inflatsioon uuesti kerkima hakkaks, mis tõstaks omakorda EKP intressitõstete tõenäosust lisaks juulile ka septembris.
