Hinnatõus alaneb, kuid intressimäärad mitte. Miks?

Keskpank on täna valiku ees, kas saada inflatsioonist lahti kiiresti ja korraks valulikult või aeglasemalt ja pikema kannatuste ajaga, kirjutab Luminor Eesti peaökonomist Lenno Uusküla.

Täna on Euroopa keskpank tõstmas oma peamist nädalast laenuintressimäära 0,25 protsendipunkti võrra 4 protsendini. Osaliselt on rahaturud selle keskpanga intressimäära tõusu juba oma pikemaajalistesse intressimääradesse arvesse võtnud kuid ning koos tänase otsusega tõuseb lähinädalatel ka euribor. Küsimus on selles, mis saab edasi.

Suur hinnatõus on läbi

2021. aasta ja suur osa 2022. aastast läksid mööda kiireneva inflatsiooni tingimustes. Kõige suurem hinnatõus euroalal toimus 2022. aasta esimesel poolaastal. Pärast seda on olukord olnud enamvähem stabiilne.

Joonisel on toodud hinnatõus alates koroonaeelsest ajast. Mis on ebatavaline, on see, et joonisel ei ole mitte aasta jooksul toimunud hinnatõus, vaid kolme kuu jooksul toimunud hindade muutus. Kiirete hinnakasvu muutuste ajal annab see parema pildi sellest, mis parasjagu toimumas on. Paremaks võrdluseks aastase hinnatõusuga, mille ühikutega oleme harjunud, on see kvartaalne inflatsioon korrutatud neljaga. See annab mõttelise inflatsioonitempo, kui selline hinnatõus kestaks terve aasta.

Joonis. Kolme kuu hinnatõus koguinflatsioon ja alusinflatsioon, annualiseeritud, sesoonselt korrigeeritud

Sellelt on selgelt näha, et juba 2021. aasta alguses oli koguhinnatõus jõudnud 5% kanti ehk ületas 2% eesmärki märgatavalt. 2022. aasta alguses oli hinnatõus eriti kõrge, jõudes välja temponi, mis andis lausa 15%-se inflatsiooni. Kõige suurem hinnatõus leebus enne seda, kui intressimäärasid hakati tõstma eelmise aasta suvel.

Aasta alguses saavutati korraks inflatsioonieesmärk, kuid võitlus ei ole läbi

Hinnatõusu olukord on olnud muutumatu alates eelmise aasta oktoobrist. Alates sellest ajast on euroala hinnad kuust-kuusse kasvanud enamvähem 5% tempos. Hinnatõusutempo jõudis aasta alguses ühe kvartali jooksul välja peaaegu 2%-ni, sest energiahindade alanemine jõudis tarbijahindadesse. Koguhinnatõus on alanemiskursil.

Alates 2022. aasta suvest on aasta jooksul toimunud rahapoliitika normaliseerumine. See tähendab, et oodatav hinnatõus ja intressimäär on muutunud sarnaseks. Kui intressimäär on madalam kui oodatav hinnatõus, siis on rahapoliitika pigem toetamas, mitte piiramas hinnatõusu.

Näiteks kui te laenate naabrilt kilo suhkrut, siis viite tagasi lisaks kilo suhkrule ka tüki kooki. Koogitükk on kujundlikult intress, mis suhkru laenamise eest maksame. Kui aga laenasime aasta tagasi 10 eurot ja viime täna tagasi 10 eurot, siis naaber saab selle 10 euro eest osta poest kaks korda vähem suhkrut. See on võrdne olukorraga, kus kilo suhkru laenamisel viiksime tagasi vaid pool. Selline olukord vaid suurendab laenamist ja tarbimist ning suurendab hinnatõusu.

Praeguseks on olukord aga normaliseerunud. Järgmise aasta jooksul on oodata euroalal 4–5% suurust hinnatõusu ja täna jõuab rahapoliitika peamine intressimäära 4%-ni. Pangad Eestis pakuvad aastase tähtajaga hoiusemäära, mis on hinnatõusuootusega sarnane. Ehk raha tähtajalisel hoiusel hoides saab aastapärast sama palju kaupa osta kui täna. Enam ei kaota raha hoiusel väärtust. Laenuandjana ei maksa laenuandmisele peale.

Keskpangal on valik

Peale ebanormaalse olukorra lõpetamist on nüüd keskpangal võimalik hakata valima, mis ta teeb. Kui inflatsioonist soovitakse lahti saada kiiresti, siis on vaja intressimäärasid käesoleval aastal jätkuvalt tõsta.

Eelmiste hinnatõusudega võitlemise perioodide rusikareegel on selline, et intressimäärad peaksid kasvama 1,5–2 kordselt võrreldes hinnatõusuga. Ehk siis varasemalt on keskpank tõstnud iga lisandunud protsendipunkti kohta tõstetud intressimäära 1,5–2 protsendipunkti võrra. Tänases päevas tähendaks see intressimäära, mis ületaks 6% taset. See on ka USA intressimäära tõenäoline tase aasta teises pooles. Praegune euroala rahapoliitika on võrreldes varasema tegevusega jätkuvalt märksa leebem.

Kui keskpank ei tõsta intressimäära nii kõrgele, siis võrreldes eelmiste hinnatõusuga võitlemiste perioodidega teeb ta seda märksa aeglasemalt. Küsimus on selles, kas teha majanduslikult korraks valusam kuid kiirem lõpp inflatsioonile, või siis lasta hinnatõusul jätkuda ning saada inflatsioonist lahti keskmiselt vähemvalusa, kuid selle-eest pikema kannatuste aja jooksul.

Kuna Euroopa Keskpank ise ei ole kommenteerinud edasisi samme, siis me ei tea, mida euroala keskpankade juhid mõtlevad. Näiteks Rootsi keskpank näitab oma intressimäärade tulevikuplaane ning hoolimata sellest, et majanduses on langus ja inflatsioon ei ole kiirenenud, on nemad oma intressimäärade plaani ülespoole korrigeerinud.

Euroopa Keskpank on kahvlis

Ametlikult seab Euroopa Keskpank eesmärgiks koguinflatsiooni kontrolliall hoidmist. 2021. aastal jätsid nad aga koguinflatsiooni tõustes intressimäära tõstmata, sest ütlesid, et nad sellest päriselt ei hooli. Selle asemel ütlesid, et nad vaatavad hoopis selle hinnatõusu poole, kust välja võetud energia ja toiduga seotud kulud ehk on seadnud eesmärgiks alusinflatsiooni.

Järgmistel kuudel on koguinflatsioon alanemas, kuid alusinflatsioon püsib jätkuvalt kõrge. Nii võime näha taaskord rahapoliitikat, mis pole otseselt seotud koguhinnatõusuga, mida keskpank justkui peaks järgima. See on teinud neile rahapoliitikast rääkimise väga keeruliseks ning pannud nad kahvlisse – kas öelda, et eesmärk on teine kui ametlikult lubatud või jätkatakse senise seletusega, mis pole üks-ühele ametliku eesmärgiga seotud. Kumbki pole lihtne olukord.