Mari-Liis Rüütsalu avalik vastus Kaja Kallase ebaõigete väidete ümberlükkamiseks: ajalehtede ja ajakirjade hind ei ole tõusnud

Eilses riigikogu infotunnis päriti peaminister Kaja Kallase käest aru ajakirjanduse käibemaksu tõstmise kohta. Soovin siinkohal ümber lükata peaministri avalikult esitatud valeväited ja -faktid.

Kallas ütles alustuseks, et ükski heategu ei jää karistamata. See tähendaks just kui, et ajakirjandusele käibemaksu alandamine 9 protsendilt 5 protsendile oleks olnud valitsuse eriline heategu. Tegelikult see nii muidugi ei olnud.

Euroopas Komisjoni ettepanekul poolt loodud käibemaksumäära direktiivi muudatus lubab ajakirjanduse käibemaksu alandada ja kasutada isegi 0-protsendilist määra. Muudatus jõustus 2021. aasta detsembris. Paljud liikmesriigid käibemaksu kohe usinalt ka alandasid. Peamine põhjus oli ebavõrdse konkurentsiolukorra leevendamine situatsioonis, kus suured sotsiaalmeedia- ja otsinguplatvormid tegutsevad ilma liikmesriikidesse maksutulu jätmata, samamoodi viidati koroonamõjude leevendamisele. Sõda polnud toona veel päevakorras, kuigi eks ärevus oli õhus ka julgeoleku vallas.

Eesti valitsus viitas toona peamiselt propagandategevusega võitlemisele. Tsiteerin koalitsiooni põhjendust käibemaksumäära alandamiseks: „Muudatuste kohaselt alaneb ajakirjandusväljaannetele kehtiv käibemaksumäär alates 1. augustist üheksalt viiele protsendile, et toetada Venemaa poolt liberaalse demokraatia vastu suunatud infosõjas ja inforünnakute keskkonnas sõltumatu ja professionaalse Eesti kvaliteetajakirjanduse kättesaadavust.“

Kas sõda Euroopas on lõppenud ja probleemid inforünnakutega seljatatud?

Ajalehtede ja ajakirjade hind pole tõusnud

Kallas väitis oma eilses vastuses Riina Solmani küsimusele, et ajalehtede hinnad on mulluse 1. juuliga võrreldes tõusnud 10,25%.

See ei vasta tõele. Ekspress Gruppi kuuluva ettevõtte Delfi Meedia väljaannete hinnakirja muudeti viimati 01.04.2022 ja see on siiani kehtiv (ühe erandina rakendati Maalehele uus tellimuse hind alates sügisest, 01.04 hinda ei muudetud). Sama kehtib ka jaemüügihindade kohta. Ajalehtede ja ajakirjade kaanehinda pole selle aja jooksul tõstetud.

Õhtuleht Kirjastuse keskmine toodete hind on tõusnud tõesti 11,9%, aga siin peab arvestama hinnatõusu loogikat tellimustele – hinnatõusu mõju ettevõttele võib võtta aega kuni 12 kuud, kuna enamus tellimusi on tehtud ettemaksuga, siis arusaadavalt tagantjärele tellija hinda ei tõsteta.

Kuid vaatame korraks otsa sama ajaperioodi sisendkulude tõusule, millest rääkisid ka Solman ja Kallas. Delfi Meedia toodete kojukande kulud ühe eksemplari kohta on samal perioodil tõusnud keskmiselt 28%, trüki- ja paberikulud kasvasid 2022. aastal 35%.

Õhtulehe Kirjastuse toodetel kasvas keskmine kojukandehind 28%, trüki- ja paberihinnad kokku 38%.

Majutusasutuste käibemaksu kompromisslahendus

Seejärel viitas Kaja Kallas, nagu oleks majutusasutuste käibemaksumäära kompromisslahendus vajanud 5-protsendilise määra kaotamist nii, et ajakirjanduse käibemaksu peaks tõstma 9 protsendile.

Jah, tõesti, Euroopa Liidu liikmesriikidel on lubatud kaks erinevat käibemaksumäära, kahe alandatud maksumäära piirang algab 5%-st. Antud loo alguses on kirjas, et liikmesriikidel on lubatud kasutada n-ö superalandatud käibemaksumäära 0–4,99 protsenti. Seda teavad nii rahandusminister kui peaminister.

Olles rääkinud maksunõustajatega, pöördusime rahandusministeeriumi poole, kes antud fakti kinnitas. Tegelikult leiab ka lihtne inimene selle kergelt üles, kui guugeldada või küsida näiteks ChatGPT käest infot Euroopa Liidu käibemaksumäärade kohta.

Ekspress Grupi ettevõtted ei vaja toetusi

Muu hulgas viitas peaminister toetusele, mis on uudismeediasektorile määratud nii 2022. kui 2023. aastaks. Tuletan meelde, et see oli kindla sihtotstarbega toetus – venekeelse uudissisu tootmise suurendamine. Tegevus, mida ilma toetuseta poleks ükski meediamaja oma vahenditest teha saanud, kuna antud tegevus on majanduslikult ebaotstarbekas. Seda ei saa kuidagi võtta toetusena ajakirjandusele selle igapäevase tegevuse eest.

Ekspress Grupi ettevõtted ei vaja toetusi valitsuselt, meie ettevõtted on kõik kasumlikud. Peamine sõltumatu meedia garant on kasumlik meediaettevõte. Käibemaksu erisus on loodud hoopis muudel põhjustel, millest juba kirjutanud olen.

Viimase väitena ütles peaminister, et eelmise aasta detsembrist käesoleva aasta maikuuni on ajalehed kallinenud 8,4%. Väidetavalt oluliselt rohkem, kui oli riigi üldine inflatsioon, mis oli 4%. See on valeväide – Delfi Meedia väljaannete hinnakirja pole muudetud alates eelmise aasta 1. aprillist. Õhtuleht Kirjastuse keskmine toodete hind on kallinenud keskmiselt 2,6% (hinnakirja hind sel perioodil tõusnud ei ole).

Peaminister pole kohtumiseks aega leidnud

Kogu eelnevat kokkuvõttes tundub, et valitsuse koalitsiooniliikmete vahel info ei levi. Meediaettevõtete juhid on korduvalt end ise külla kutsunud nii koalitsiooni- kui opositsioonierakondade juurde ja palunud kohtumisi erakondade juhtide ja ministritega. Peaminister kahjuks kohtumiseks aega ei leidnud.

Kohtumised olid mõeldud selleks, et selgitada olukorda ja jõuda ühisele arusaamisele, miks Euroopa Liidus on ajakirjandusele lubatud koguni 0-protsendiline käibemaksumäär. See ei ole valitsuse eriline heategu või vastutulek. Käibemaksumäära alandamine on ainus ebavõrdse konkurentsiolukorra leevendamise meede situatsioonis, kus samal turul tegutsevad ettevõtted makse ei maksa. Lisaks on käimas ikka veel sõda Euroopas ja agressiivse idanaabri propagandamasin töötab täistuuridel.

Alandatud käibemaksumäär on osa meie riigi kaitsekuludest.