Iga kolmas rõivaese tagastatakse. Kaupmehele on see aga kulukas

Rõivaste tagastamine on e-kaubanduses muudkui sagenenud. Kuigi ühest küljest näitab see tarbija teadlikkust, on see kaupmehele küllaltki kulukas tegevus.

Aasta tagasi oli e-kaubanduse liidu sõnul tagastuseprotsendiks ligi 4%. Täna on see nende sõnutsi aga juba 5,5%. Lisaks on suur tõus toimunud ka rõivakaubamajades, kus keskmine tagastus küündib täna juba üle 30% (aasta tagasi oli 20%).

E-kaubanduse liidu sõnul on tagastus kasvanud enamus sektorites: sisustuses, kodutehnikas ja mõnevõrra ka toidusektoris. „On palju sektoreid, kus ei saa tagastada, näiteks retseptiravimeid, teatud kosmeetikat, toitu kui ka aiakaupu. Neis sektorites on tagastusprotsendid 0,5-2% vahele,“ kirjutas liidu tegevjuht Tõnu Väät Eesti e-kaubanduse liidu kodulehel. „Üldise trendina näeme tagastuste kasvamist jätkuvalt, mis on tingitud e-kaubanduse mahu kasvust kui ka keerulisemast majandusolukorrast, mis paneb inimesi ringi mõtlema.“

Väät lisab, et ühest küljest on tagastus positiivne: näitab mahu kasvu ja kasvavat müüki ning tarbijateadlikkust. Teisest küljest on see kaupmehele küllaltki kulukas, kuna kaupmees peab tasuma ka esmase saatmiskulu ning tihtipeale tagastatavaid tooteid ei saa koheselt müüki paisata vaid näiteks rõivaste puhul aurutama, uuesti pakkima või ka keemilisse puhastusse saatma, mis kõik sööb ära suure osa uuesti müügil paisates kasumist.