Viimase kuue kuu jooksul on tehasel olnud kolm pikemat seisakut ja ülejäänud ajal on tehase tootmisliin töötanud 60–70% kiirusega. Tehase probleemid said alguse mullu augustis lahvatanud energiakriisist, mil teiste riikide tootjatega ebavõrdses konkurentsis kaotati mitu tehasest klienti Euroopas. „Järgnenud majanduslanguse olukorras on ka puitmassiturg pingestunud ja kaotatud müügimahtude asendamine ei toimu sõrmenipsust ülimalt konkurentsitihedal turul,“ selgitas juhatuse liige Siiri Lahe tehase väljakutseid.

„Eelmise aasta lõpust kuhjuma hakanud EBITDA tasemel ärikahjum on tänaseks lubamatult suur. Oleme vaadanud üle kõigi kriitiliste kulusisendite lepingud ja teinud meie enda jaoks revolutsioonilisi muudatusi tehase protsessides. Kahjuks ei ole senised meetmed olnud üha pessimistlikumaks muutuvas olukorras piisavad ja peame murdma mõni kuu tagasi töötajatele välja öeldud eesmärki säilitada kõik töökohad,“ avas Lahe valusa südamega langetatud otsuse tagamaid.

Tööstussektori inimesed vaatavad arusaamatult kriisiaastal kerkivat palgatõusu indeksit, mida veab ülespoole riigisektori palgatõus. Estonian Celli juhtkond teatas töötajatele oma palkade 5% alandamisest aasta lõpuni, et jagada kokkuhoiumeetmete rakendamise negatiivset mõju.

„Oleme enam kui kümme aastat proovinud valitsusele selgitada, et Eestis on suurtööstusele pandud ebaproportsionaalne koormus reguleeritud võrgutasude ja taastuvenergia tasuga. Selle ajaga oleme teiste taastuvenergia projektide finantseerimiseks maksnud pea 30 miljonit eurot riigikassasse. Siiralt loodame, et tänane valitsus mõistab energiamaksude rolli tööstuse konkurentsivõimele eksporditurgudel ja suudab kriisis konkurentsivõimelise keskkonna tagamiseks vajalikke otsuseid langetada,“ ütles Lahe.

Lahe kinnitusel tegutseb tehas pikaajaliselt kasvavatel turgudel. Seetõttu jätkatakse vaatamata raskustele plaaniga vähendada fossiilse päritoluga gaasi kasutamist ja süsinikujalajälge ning käivitada enda biojäätmetel põhinev uus energiatootmislahendus hiljemalt 2026. aastal.

Estonian Celli käive mullu oli 131 miljonit eurot. Toodetav puitmass eksporditakse sajaprotsendiliselt valdavalt Euroopa ja väiksemas osas Aasia turgudele. Tehas annab kogu väärtusahelas tööd enam kui 500-le töötajale. 2006. aastal Kundas käivitatud tehase tootmisprotsessid on täielikult automatiseeritud. Puitmassi tootes tagatakse madalakvaliteedilise haavapaberipuu pikaajalisse ringlusse jõudmine või taaskasutusvõimalus erinevate paberitoodete näol. 2022. aastal hoiti erinevate efektiivistamisprotsesside tulemusel kokku 14 GWh energiat. Sellele oli juba varem eelnenud neto energiakulu vähendus tooteühiku koha enam kui 30% võrreldes tehase käivitusaja energiakuluga. Sellest hoolimata kasvas kulu energiale ja maagaasile ligi 19 miljoni euro võrra, 44,2 miljoni euroni. Lõppkokkuvõttes jäi ettevõte siiski 2,9 miljoni euroga kasumisse.