Lahendamata probleem. Eestis tegutseb endiselt suur hulk ebapädevaid maaklereid

Kodu ostmine on protsess, millega puutub vähemalt korra elus kokku pea iga eestlane. Ühtlasi ei ole see tegevus lihtsamate killast – on palju aspekte, mida tasub kinnisvara ostes silmas pidada. Üheks neist on kahtlemata maakleritöö: kuidas olla kindel, et maakler ei vea ostjat ninapidi?

Ebapädeva maakleriga on siinkirjutajal oma kogemus, ent kindlasti ei ole ma ainus, kes on sellise otsa sattunud. Soovisin elukaaslasega korterit osta ja leidsimegi ühe pealtnäha korraliku korteri, mille majal küll vanust omajagu, aga korter ise tundus korralik ja kena. Korter meeldis nii väga, et lõpuks sõlmisime broneerimislepingu, mille järgi tuleb maksta maaklerile teatud osa müügihinda. Meie puhul oli see üle 2000 euro.

Tasub mainimist, et leping sai sõlmitud eelkõige seetõttu, et maakler ütles, et peaksime selle kindlasti ära tegema, et ükski teine ostja meist ette ei jõuaks. Pärast raha üle kandmist selgus aga, et korteril on palju varjatud puudusi, mida meile ei näidatud. Esimesel korral, kui maakler korterit näitas, elas seal sees veel üüriline ja seega oli ebamugav midagi põhjalikumalt vaadata, sest oli ju tegemist ikkagi teise inimese koduga. Seega eksis maakler tegelikult juba siis hea tava vastu: kui näitad ostuhuvilisele korterit, tee kindlaks, et üürilist ei ole kodus või näita korterit alles siis, kui üüriline on välja kolinud. Nii oleks mõlemale poolele kõige mugavam.